Academic Library E-service Quality and Working User: Conceptual Model

Abstract

Doktoritöös on välja pakutud kaasaegse ülikooliraamatukogu e-teenuse kvaliteedi kontseptuaalne mudel ja analüüsitud kasutaja osaluse mõju e-teenuse protsessile ja tulemusele. Töös on rakendatud nii kvalitatiivset kui kvantitatiivset meetodeid, empiiriline materjal on kogutud TÜ Raamatukogust. Väitekiri põhineb neljal omavahel seotud uuringul, mis keskenduvad nii raamatukogu teenuse kvaliteedi kui raamatukogu kommunikatsiooni ning selle transformeerumise küsimustele. Töös jõutakse järeldusele, et traditsiooniliselt põhines raamatukogu kommunikatsioon kasutajatega võimusuhetel, mis väljendusid nii teadmiste kui kasutajate distsiplineerimises, ekspertiisis ja taksonoomias. Need võimusuhted ei ole kadunud ka täna, kui nad muutuvad infoühiskonna mõjul – seda transformatsiooni nimetatakse töös kommunikatiivseks pöördeks. Koos teenuste kandumisega veebikeskkonda tõuseb iseteeninduse määr ja kasutaja roll. Seega on töö aluseks võetud teoreetiline eeldus, et ülikooliraamatukogu e-teenuste kvaliteedi kontseptualiseerimisel on oluline arvesse võtta kasutaja osalust ja mõista, kuidas see võib mõjutada teenuse tulemust. Siit tulenevalt juurutab käesolev doktoritöö raamatukogumaastikul nn „töötava kasutaja“ (working user) kontseptsiooni. Töötav kasutaja, kes eduka e-teenuse tulemuse nimel paneb tööle teatud intensiivsusega oma kognitiivse ja emotsionaalse potentsiaali, on uus fenomen ülikooliraamatukogudes. Töös rõhutatakse, et ülikooliraamatukogud on edukalt teostanud info- ja digipöörde, kuid kommunikatiivne pööre on veel kujunemas – kuigi kasutajaid kaasatakse aktiivselt iseteeninduse protsessidesse, pole raamatukogud veel valmis loobuma oma rigiidsetest taksonoomilistest süsteemidest ning delegeerima kasutajatele kontrolli süsteemi üle, pakkudes selleks vastavaid e-teenuseid. Töös tuuakse välja, et ühelt poolt tagab see teenuse kvaliteedi, kuid teiselt poolt võib siin näha raamatukogusüsteemi püüet kindlustada sellisel implitsiitsel viisil oma võimu teadmiste ja kasutajate üle.

The doctoral dissertation proposes a conceptual model of the modern university library e-service and analyses the effect of user participation on the process and outcome of e-service. The author applied both qualitative and quantitative methods; empirical material was gathered at the University of Tartu Library. The dissertation is based on four interrelated studies which focus on the library service quality and the problems of library communication and its transformation. The thesis points out that traditionally, the library’s communication with its users was based on power relations, which found expression in disciplining both the knowledge and the users, and in expertise and taxonomy. These power relations exist even today, but they are changing due to the effect of information society – this transformation is in this dissertation called the communicative turn. Relocation of the services into the web environment increases the share of self-service and the role of the user. This dissertation is based on a theoretical supposition that in conceptualising the quality of the university library e-service it is essential to take into account user participation and to understand the effect it can have on the result of the service. The thesis introduces the notion of “working user” into the librarianship. The working user, who with certain intensity contributes their cognitive and emotional potential to the successful result of e-service, is a new actor in the university librarianship. The author explains that libraries have successfully passed the informational and digital turns, but the communicative turn is still under progress – although library users are actively involved in self-service processes, libraries are still not yet ready to abandon their rigid taxonomic systems and to delegate the control over the system to the users by offering them relevant e-services. The dissertation points out that one the one hand, it guarantees the quality of the service, but on the other hand, it can be seen as the implicit attempt of the library system to ensure its power over its users and over the knowledge.