Tingimuslikkuse kontseptsioon ja selle rakendamine Kreeka, Iirimaa ning Portugali laenuprogrammides 2010-2012

Abstract

Lühikokkuvõte uurimisteemast ja aktuaalsusest. Alates üleilmse finantskriisi puhkemisest 2008. aasta sügisel on mitmed Euroopa Liidu (EL) liikmesriigid pöördunud ELi institutsioonide ja Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) poole, et küsida oma majandusolukorra stabiliseerimiseks finantsabi. Nn troika ehk Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga ning IMFi koostöös vastava liikmesriigiga koostatakse laenuprogrammid, mille tingimuste täitmisel osutatakse riigile finantsabi. Käesoleva magistritöö eesmärk on tingimuslikkuse teoreetilisele käsitlusele ning ELi ja IMFi senisele tingimuslikkuse rakendamise praktikale tuginedes analüüsida Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogramme ajavahemikus 2010–2012 ning pakkuda lahendusi laenuprogrammides tingimuslikkuse rakendamise parendamiseks. Meetod. Käesolevas magistritöös on tegu juhtumianalüüsiga, milles võrreldakse laenuprogrammide küsimise põhjuseid, eesmärke ja tingimusi Kreekas, Iirimaal ja Portugalis. Kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset analüüsi. Uurimistulemused. Üldjoontes võib öelda, et kõigi kolme riigi laenuprogrammide lühiajaline eesmärk oli eelkõige taastada finantsturgude usaldus nende riikide vastu (seega lähtus tingimuslikkuse rakendamine laenuprogrammides signaliseerimise eesmärgist). Sellele sekundeerisid keskpikas vaates majanduse ümberstruktureerimine ning jätkusuutliku arengu tagamine (tingimuslikkuse rakendamine väljendas eeskätt nn ajendi loomist ning poliitika kinnistamist). Kreeka, Iirimaa ja Portugali laenuprogrammid hõlmavad ulatuslikke meetmeid, mis jagunevad üldistatult neljaks läbivaks majanduspoliitika valdkonnaks: (1) eelarve konsolideerimine, (2) finantssektor ja järelevalve, (3) struktuursed eelarvereformid ja (4) muud struktuursed reformid. Autori soovitused ja ettepanekud laenuprogrammides tingimuslikkuse kasutamise parendamiseks on, et tuleb suurendada omanikutunnet, küsida finantsabi vabatahtlikult ja õigeaegselt, parendada laenuprogrammi tingimuste hindamiskriteeriumeid ja -skaalat, tugevdada koostööd laenuandja- ja võtja vahel, jätkata rahvusvaheliste doonorite koostööd ning kasutada ranget ex ante tingimuslikkust. Kas ja miks peaks teemat edasi uurima. Euroala liikmena on Eestil huvi selle teemaga tegeleda ning seda põhjalikumalt analüüsida, kuna seniseid kogemusi ja õppetunde saab edaspidi kasutada potentsiaalsete tulevaste kriiside hindamisel, lahendamisel ja ennetamisel. Magistritöö võimalikule edasiarendamisele mõeldes saab näiteks programmide lõppemisel anda hinnangu tingimuste täitmisele ja eesmärkide saavutamisele ning programmide tulemuslikkusele riikide majanduste kohandumisel.