Meestevastane vägivald heteroseksuaalsetes paarisuhetes

Abstract

Paarisuhtevägivald on meie ühiskonnas suhteliselt uus uurimisteema. Rohkem on uuritud naiste- ja lastevastast vägivalda, vähem naistepoolset meestele suunatud vägivalda. Antud töö eesmärk ongi teadvustada probleemi olemasolu. Edukaks probleemiga tegelemiseks on vaja teada selle tekkepõhjusi, arenguid jms. Sageli ei osata vägivalda (eriti vaimset) ära tunda ja/või ei pöörata sellele vajalikku tähelepanu. Ka siis, kui mees naise vägivaldset käitumist vägivallatsemiseks peabki, on tal väga keeruline sellest politseile või ohvriabitöötajale teatada isiklikku eneseväärikust kaotamata. Kuna viimasel ajal räägitakse vägivallast ja sellega toimetulekust üha rohkem, on suurenenud ka vägivallast teatajate arv. Antud töö jaoks viisin kolme mehega läbi silmast silma intervjuud, mille käigus uurisin meeste vägivallakogemusi, milliseid vägivallaliike suhetes esines ja kuidas nad nendega toime tulid. Kõikides suhetes oli vägivalda soodustavaks teguriks naiste alkoholitarbimine, mille käigus asuti klaarima vanu tülisid. Vahel võis tüli eskaleerumist soodustada ka meestepoolne alkoholitarvitamine. Emotsionaalne ja vaimne pinge muutusid kohati nii teravaks, et laskuti käsikähmlustesse. Vahel kasutati külmrelvi ja erinevaid köögitarbeid (nt panni). Kodused pinged ruineerisid ka meeste tervise - kahel neist on püsiv töövõimetus. Intervjueeritud meeste kogemusi uurides näitasid tulemused, et meestevastane vägivald omab pikaajalist laostavat mõju kõikide pereliikmete nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Keegi meestest ise abi otsima ei läinud, soostereotüübi järgi peavad mehed olema tugevad ja ise toimetulevad. Vägivalla all kannatavad mehed vajavad vajavad sageli tuge ja nõustamist (nagu kõik teisedki vägivallaohvrid), et edaspidi eluga toime tulla. Teadusliku kinnituse lisavad läbiviidud uuringud. Et vägivalla teema on üha aktuaalsem ja leiab üha rohkem vastukaja, tuleks seda kindlasti edasi uurida.