Tsensuur eesti ajakirjanduses Vene-Jaapani sõja ajal (1904-1905) eesti sõdurite, ohvitseride ja arstide kirjade näitel

Abstract

Käesoleva lõputöö eesmärgiks oli uurida, millest kirjutasid 1904-1905 aastatel Vene-Jaapani sõjas osalenud eestlastest sõdurid, ohvitserid ja arstid kodumaale saadetud ja siinsetes ajalehtedes avaldatud kirjades ning kuidas oli nende kirjade sisu vastavuses teadaolevate tsensuurireeglitega. Töös kasutati analüüsi alusena Vene-Jaapani sõja ajal kehtestatud tsensuurireegleid (Airapetov, 2004: 343) ja valimit 1904-1905 eestikeelsetes suuremates ajalehtedes (Olevik, Teataja ja Postimees) avaldatud sõdurite, ohvitseride ja arstide kirjadest. Kuna kirjade originaalid ei olnud uurimistöösse kaasatud (originaalide kaasamine on üldse nö küsitav, sest need ei pruugi olla arhiivist leitavad, samuti oleks nende sealt otsima minek väljunud lõputöö piiridest), siis ei olnud võimalik ka näidata ja võrrelda konkreetseid kirju enne ja pärast ajalehtedes avaldamist, mistõttu on tsensuurireeglite rakendamise järeldused tõlgenduslikud ja tuginevad uurija subjektiivsele hinnangule. Lõputöös kasutati meetodina temaatilist sisuanalüüsi, mille eesmärgiks oli esiteks uurida ja kujundada ülevaade teemadest, millest sõjas viibinud sõdurid, ohvitserid ja arstid kirjutasid ning teiseks proovida leida andmetes peidetud tähendused ja arusaamad. Uurimistöö koosnes kahest etapist. Esimene etapp võimaldas põhjalikult tutvuda toonastes lehtedes avaldatud kirjade sisuga ja koostada hilisemate järelduste tegemise tarbeks kokkuvõtlike kirjeldustega ja tsitaatidega täiendatud memod. Seejärel jaotati kirjade sisu teemade järgi kategooriatesse, mis võimaldas edasisel analüüsimisel välja tuua ja selgitada, milliste kirjades sisalduvate teemade puhul tsensuurireeglid rakendusid ja milliste puhul mitte. Uurimise teine etapp lubas võrrelda sõdurikirju tsensuurireeglitega ning tõlgendada nende sisu, tuues välja ka selle, mis oli ehk ridade vahele peidetud. Kokkuvõtlikult on uurimistöö tulemuste alajaotuses püütud anda tervikpilt kirjades sisalduvatest teemadest ja seal väljendunud tsensuurireeglite võimalikust rakendumisest. Tulemuste peatükk sisaldab kokkuvõtet teemadest, mis tulid välja analüüsitud kirjade sisust ja need on tinglikult jagatud kahte kategooriasse. Esimese kategooria alla koondus kõik otsese sõjategevusega seonduv: lahingute kirjeldused, teated vägede asukoha ja liikumise kohta, kirjeldused varustuse (sh relvastuse, riietuse, toidu), haavatute-hukkunute, rindel valitsevate meeleolude ja vaenlase sõjategevuse kohta. Need teemad on seotud otsese sõjategevusega, millest sõjatsensuur vastavalt tsensuurireeglitele võis huvituda ja mis leidsid lõputöö tulemuste osas ka lähemat käsitlemist. Teise grupi teemadeks olid lahingupaiku ümbritsevate kohalike olude käsitlused ehk kirjeldused looduse, maastike, inimeste ja ilma ning sõdurite sõjategevusest vaba aja kohta. Nende kohta on ülevaade üldisem, kuna võis oletada, et seal oli tsenseerimist pälvivat materjali vähem. Vene-Jaapani sõja ajal rindelt saadetud sõdurite, ohvitseride ja arstide kirjade analüüsist võib järeldada, et kuigi ajalehtedes avaldatud kirjad olid tsensori poolt üle vaadatud, siis tsensuurireeglid kõikide kirjade sisule täiel määral ei rakendunud. Kirjades oli välja toodud nii detailseid lahingutegevuse kui ka relvastuse kirjeldusi, vägede liikumist ja asukohta kirjeldavaid sündmusi. Samuti oli kirjeldatud viletsat sööki, kehva varustust, haavatute-hukkunute olukorda ning sõjas osalenute negatiivseid meeleolusid. Üsna palju oli ka kiidetud vaenlase vaprust ja sitkust lahingutegevuses. Eelnimetatud kirjelduste ajakirjanduses avaldamine oli aga kindlalt tolleaegsete tsensuurireeglite vastu, sest näitas vägede olukorda halvas valguses ja õõnestas nii sõdurite kui ka rahva moraali.