Ajakirjanike töörutiinid ja tagasisidestamine eriolukorras Postimees Arteri näitel

Abstract

Ajakirjanikel on eriolukorras kanda suur vastutus, et vaatamata kriisist tulenevatele raskustele ning muudatustele suudaksid nad pakkuda kvaliteetset ajakirjandust. Tööst tuli välja mitu muudatust ajakirjanike töörutiinis. Tööd tehakse kodust; muutunud on suhtlus allikatega; tööaeg on ajakirjaniku enda määrata; konstruktiivset tagasisidet tööle ei saa ning lugude teemad keskenduvad koroonaviirusele. Eriolukorras töötamine on ajakirjanikele pingeline. Oluline on kõrge enesedistsipliin, tööeetika, meeskonnatöö, kolleegide usaldamine ja toetamine. Arteri töötajad ütlesid, et on harjunud kodus iseseisvalt töötama. Kodust töötamise kasulikuks aspektiks on see, et ajakirjanik saab oma aega efektiivsemalt ära kasutada. Koduse töötamise suurimaks keerukuseks on ise tööaja määramine ning enesedistsipliini hoidmine. Oluline, et ajakirjanik ei väsitaks end ära liigse tööga ega võtaks töötamist ka liiga kergelt. Nii toimetuse juht kui ajakirjanikud ütlesid aga, et Arteri toimetuses iseseisva töötamise ega kolleegide usaldamisega probleeme ei ole. Üks Arteri ajakirjanikest viidi üle uudistetoimetusse, kuid ta kirjutab lugusid ka Arteri lehte. Kui kolleegide töömaht on jäänud samaks, siis temal on see suurenenud. Kuigi Arteri leht on läinud reklaamimahu vähenemise tõttu lühemaks, siis lehe sisu vähenenud ei ole. Ajakirjanikud tõid välja, et lugeja soovib peaasjalikult lugeda koroonaviirusega seotud lugusid ning artiklid, mis viirust ei puuduta, jäävad enamasti märkamata. Seda näitab lugude klikkide arv ehk kui mitu korda on artiklit veebikeskkonnas avatud. Artiklite klikkide arv on võrreldes tavaolukorraga suurenenud. Tänan töö juhendajat Signe Ivaskit, kes andis tööle põhjalikku tagasisidet ja häid nõuandeid.