Euroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonid

dc.contributor.advisorSolvak, Mihkel, juhendaja
dc.contributor.authorUmalas, Jaanika
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2023-08-08T09:08:07Z
dc.date.available2023-08-08T09:08:07Z
dc.date.issued2023
dc.description.abstractUurimistöö põhineb EL Mannersi (2002) normatiivse võimu teoorial, mis pärineb Nye (1990) pehme jõu teooriale. Mannersi teooria operatsionaliseerimiseks kasutati Niemann & de Wekker (2010) normatiivse võimu dimensioone. Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada, millised on kesksed normid, mida EL oma tehisintellekti temaatikas kasutab, ning kas ja kuidas ta neid edendab AL ja Aafrika riikide suunal. Uurimismeetodina kasutati kvalitatiivset sisuanalüüsi, kuna normide üle kandumine on kvalitatiivne protsess. Andmetest üks osa moodustas EL tehisintellektiga seotud dokumendid, mis avaldatud perioodil 2018-2022. Teise osa, EL dokumendid, mis AL, Aafrika regiooni tehisintellektialast koostööd käsitlevad. Kolmanda osa AL, kuid ka Aafrika regiooni, ning teatud Aafrika riikide dokumendid, mis olid avaldatud perioodil 2018-2022 ja juhtivpoliitikute kõned perioodil 2018-2023, et analüüsida meedia ja poliitilisse diskursuse toimumist. Andmeanalüüsiks loodi kooditabel, mis koostati lähtuvalt Manners’i (2002) normatiivse võimu teooriast, ning Niemann’i & De Wekker’i (2010) normatiivse võimu dimensioonidest. Analüüsi tulemususeks oli tuvastatud EL normatiivne kavatsuse olemasolu ja osaliselt normatiivse protsessi olemasolu, kuid normatiivse mõju olemasolu ei tuvastatud, kuna ÜRO organisatsioonide normatiivne mõju on AL-ile ja Aafrika riikidele on olemas, ning järgitakse asukohariigi vajadusi seoses tehisintellekti arendamisega. Teema on aktuaalne ja vajab kindlasti edasiuurimist, kui tehisintellekti regulatsioon on rakendunud. Sel puhul saab teoreetilise raamistiku põhineda Brüsseli efekti teoorial, millega regulatsiooni rakendamise mõju saab analüüsida, kas see on toimunud de facto, kus ettevõtted kohandavad enda toodet või teenust ülemaailmsel turul EL regulatsioonidele ja eeskirjadele vastavaks. De jure Brüsseli efekt on otseselt seotud de facto Brüsseli efektiga, sest ettevõtted, mis on kohandanud enda rahvusvahelist äritegevust vastavalt EL regulatsioonidele, teevad oma koduriigis lobitööd, et nende seadusandlusse jõuaksid EL-ile sarnased määrused (Bradford, 2020).et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5570162*est
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/91511
dc.language.isoestet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International*
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/*
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.otherEuroopa Liitet
dc.subject.otherAafrika Liitet
dc.subject.othertehisintellektet
dc.subject.othernormidet
dc.subject.otherregulatsioonidet
dc.titleEuroopa Liidu normatiivne võim tehisintellekti temaatikas Aafrika Liidu suunal, selle väljakutsed ja kontseptsioonidet
dc.typeThesiset

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1
Loading...
Thumbnail Image
Name:
umalas_jaanika_ma_2023.pdf
Size:
627.94 KB
Format:
Adobe Portable Document Format
Description:

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1
No Thumbnail Available
Name:
license.txt
Size:
1.71 KB
Format:
Item-specific license agreed upon to submission
Description: