Paarisuhtes füüsilist ja vaimset vägivalda kogenud naiste hinnangud iseendale

Abstract

Magistriprojekti eesmärgiks oli uurida paarisuhtes füüsilist (n=26) ja vaimset (n=24) vägivalda kogenud naiste hinnanguid iseendale ja vaadata, kuidas need erinevad omavahel ja paarisuhtes vägivalda mittekogenud naiste (n=15) hinnangutest. Uuritavad täitsid töö autori poolt koostatud vägivalla ankeeti, EEK-2, PSS, R-EHI, NEO-FFI, IIP-65, ECR-I, IRI, ATQ-N, ATQ-P, IBI ja rahulolu küsimustikku. Kasutades dispersioonanalüüsi ilmnes, et naised, kes on kogenud paarisuhtes füüsilist vägivalda, erinesid paarisuhtes üksnes vaimset vägivalda kogenud naistest madalama meeleolu, kõrgema stressitaseme, suurema negatiivsete automaatmõtete ja irratsionaalsete veendumuste hulga, väiksema positiivsete automaatmõtetete hulga, madalama rahulolu, interpersonaalsete probleemide suurema hulga, ärevama seotuse stiili, kõrgema neurootilisuse, madalama enesehinnangu, kõrgema emotsionaalse empaatia ja personaalse distressi poolest. Mõlemal vägivallagrupil oli madalam avatus, meelekindlus ja kognitiivne empaatia. Paarisuhtes üksnes vaimset vägivalda kogenud naised sarnanesid oma hinnangutes vägivalda mitte kogenud naistega. Lisaks näitavad töö tulemused, et füüsilist vägivalda kogenud naised ei ole homogeenne grupp: naiste hinnangud erinevad sõltuvalt naise neurootilisusest ja vägivaldse suhte pikkusest. Käesoleva töö tulemusi võib kasutada edasiste uuringute planeerimisel, ravis ja paarisuhte vägivalla ennetamises.