Litoriinamere rannavööndi muutused Velise-Teenuse piirkonnas ja seosed kiviaja asustusega

Abstract

Läänemere rannikul elanud mesoliitikumi-neoliitikumi inimesed pidid kohanema meretaseme muutustega ning leidma endale parimate keskkonnatingimustega elukohad. Käesolevad töös uuriti GIS-põhise metoodika ning arheoloogiliste andmete ühildamisel paleorannajoone ja muinasaegse asustuse paiknemist Velise-Teenuse piirkonnas. Kasutades Maa-ameti LiDAR-kõrgusandmeid ning soode turbapaksuste andmeid, koostati paleogeograafilised rekonstruktsioonid erinevate ajajärkude kohta: Litoriinamere maksimumveetase 7500 a.t, Narva kultuuri keskpaik 6500 a.t, kammkeraamika kultuuri algus 6000 a.t, kammkeraamika kultuuri keskpaik 5500 a.t, kammkeraamika kultuuri lõpp 5000 a.t, nöörkeraamika kultuuri keskpaik 4200 a.t ja pronksiaja keskpaik 3000 a.t. Uurimistöö käigus omandati praktilised oskused töötamaks rastermudelitega ning õpiti kasutama peamiseid MapInfo analüüsimeetodeid, sh rastermudeli interpoleerimine, rasterarvutuste tegemine ning filtrite kasutamine. Paleogeograafiliste rekonstruktsioonide koostamisel osutus väga vajalikuks uuringuala suuremate soode turbalasundite lahutamine kõrgusmudelist, kuna see võimaldas ära hoida kiviaja paleomaastiku moonutusi. Töös eemaldati uuringualalt 12 erineva soo turbalasundid, mille mudelid loodi interpoleerides puuraukude andmetest turbakihtide paksuste isojooned. Uuringuala rannavööndi muutuste modelleerimise tulemusel saadi teada, et Litoriinamere maksimumi ajal ligi 7500 a.t eksisteeris Velise-Teenuse piirkonnas muinaslaht veetaseme kõrgusega 12 – 18 m üle tänapäevase meretaseme. Litoriinamere maksimumi ajal oli maatõusu gradient uuringualal 13 cm/km vähenedes kiviaja lõpuks 7 cm/km. Meretase alanes sellel perioodil kokku ligi 9m. Kuigi üheselt Narva kultuurile viitavaid leide ei ole uuringualalt teada, näitavad rannavööndi modelleerimise tulemused, et Litoriinamere maksimumile järgneva 1500 aasta jooksul võis üks osa kvartsikilde sisaldavast leiumaterjalist Velise ja Vigala muinasjõgede suudmetes ning Üdrumal olla seotud rannasidusa Narva kultuuri asulakohtadega. Karboni tulekivi ja kammkeraamika savinõukildude leidude ning paleorekonstruktsioonide põhjal võib järeldada, et kammkeraamika perioodil paiknesid Velise-Teenuse muinaslahe rannikualadel erinevad asulakohad. Velise jõe suudmega oli seotud Ojapere, Vigala jõe suudmega Vana-Vigala ning jõe alamjooksuga Tiduvere asulakoht. Kasari jõe alamjooksuga olid seotud Tolli, Teenuse ja Luiste ning rannavööndiga Üdruma asulakohad. Ojapere asustus võis seoses Litoriinamere regressiooni ja taanduva rannajoonega kaasa liikuda. Asulakoha leide on sellisel juhul võimalik grupeerida etapiliselt vastavalt rannajoone taandumisele. Kammkeraamika algusajal, 6000 a.t püsis asustus jõesuu juures, kuid hiljem 5500 a.t liikus 27 asustus juba laiali rohkem rannikualale kuni 5000 a.t on juba selgelt näha asustuse levikut rannikul mõlemal pool jõesuud. Paleorekonstruktsioonid ei välista ka varasema e Narva kultuuri levikut Ojapere asulakohas jõe paremkaldal ligi 6500 a.t. Nöörkeraamika perioodil paiknesid Velise-Teenuse piirkonnas Üdruma ja Ojapere asulakohad. Kuigi sellel ajajärgul liiguti elupaikadega sisemaale, et tegeleda põlluharimise ja karjakasvatusega, paikneb üks Ojapere asulakohtadest ka jõe suudme lähedal. Kasutatud metoodika abil õnnestus täpsustada uuringuala kammkeraamika ja nöörkeraamika asulakohtade paleogeograafiat ning hinnata vanusemääranguteta võimalike rannasidusate asulakohtade ligikaudset vanust. Loodud paleogeograafilised rekonstruktsioonid aitavad kaasa Läänemere idaosa kiviaegse asustusmustri kirjeldamisele seoses rannajoone muutumisega.