Iseseisvalt elamise võimalikkus ja Iseseisva Elu liikumise põhimõtete rakendamine Eestis liikumispuudega meeste kogemuste põhjal

Abstract

Käesolevas uurimustöös võeti vaatluse alla piiratud liikumisvõimega inimeste kogemused seoses Iseseisva Elu elementide rakendusvõimalustega Eestis. Vaadeldavateks valdkondadeks valiti: kogukonnas osalemine, õiguskaitse, elamine, haridussüsteem ja tööhõive kui inimese osalemist ühiskonnas käsitlevad peamised valdkonnad. Toetudes vastavasisulistele teoreetilistele kontseptsioonidele, viidi läbi neli kvalitatiivset poolstruktureeritud intervjuud, millest selgusid peamiselt ligipääsetavusega seotud puudused töös käsitletud valdkondades. Samuti leiti puudused olevat seoses toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavusega, mis on tingitud osalt puudulikust õiguskaitsest. Lähtuvalt püstitatud uurimisküsimustest ja neid täpsustavatest intervjuuküsimustest leiti, et ühiskonnas osalemist takistab peamiselt ligipääsetavus füüsilisele ja institutsionaalsele keskkonnale. Samuti oli probleemiks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavus, mis tagavad osalemise erinevates eluvaldkondades. Viimaks toodi probleemina välja ka suhtumine inimestesse, kellel on puuded. Andmeid analüüsides ja järeldusi tehes leiti, et piiratud liikumisvõimega inimeste paremaks ühiskonda kaasamiseks tuleks tõhustada esiteks toetavate sotsiaalteenuste kättesaadavust, teiseks kõrvaldada ligipääsetavusega seotud takistused ja kolmandaks võiks tegeleda ühiskonna teadlikkuse tõstmisega piiratud liikumisvõimega inimeste kaasamisest läbi sotsiaalsete aktsioonide. Toetudes käesoleva uurimustöö tulemustele, võiks neist mingil määral abi olla sotsiaalpoliitika kujundamisel nii vastavate meetmete väljaarendamise seisukohalt kui ka ühiskonna teadlikkust tõstvate aktsioonide administreerimisel. Konkreetsemalt võiks toetavate sotsiaalteenuste osutamisel enam usaldada teenusekasutajate organisatsioone (KOV’ide partnereiks olevaid MTÜ’sid). Ligipääsetavusega seoses tuleks kaaluda lähtumist universaalse disaini põhimõtetest ja leida vahendeid selle teostamiseks avalikus ruumis. Samuti võiks kaaluda ka haridussüsteemi ja tööturu korraldamist selliselt, et see võimaldaks võrdset ligipääsu kõigile ühiskonnaliikmetele sarnastel alustel.