Innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid Eesti keskvalitsuse tasandil

Abstract

Käesoleva töö eesmärk on uurida, millised tegurid soodustavad ja millised piiravad innovatsiooni hankimist Eesti keskvalitsuse tasandil. Selleks antakse kõigepealt ülevaade innovatsiooni hankimise teoreetilisest kirjandusest ning tuuakse välja peamised innovatsiooni hankimist mõjutavad tegurid erialakirjandusest, milleks on teooriale tuginedes: organisatsiooni töökultuur (paindlik ja innovatsiooni toetav vs liialt bürokraatlik ja jäik); juhtkonna toetus ja riskikartlikkuse tase; töötajate teadmised ja oskused innovatsiooni hankimisega seoses; aeg ja raha innovatsiooni hankida ning koostöö (nii organisatsiooni sees, asutuste vahel kui ka tellija ja pakkuja vahel); ning ka organisatsioonivälised tegurid – innovatsioonihangete reeglid ja protseduurid ning ümbritsev poliitika, seadusandlus ja EL-i regulatsioonid. Analüüsi empiirilises osas viiakse läbi kvalitatiivne uuring Eesti keskvalitsuse tasandil ehk ministeeriumide ja nende hallatavate asutuste seas, et uurida, millised innovatsiooni hankimist soodustavad ja piiravad tegurid tulevad esile fookusgruppide intervjuudest. Empiirilise uuringu tulemustest järeldus, et kõik teoorias esile tulnud innovatsiooni hankimist mõjutavad tegurid tulid esile ka intervjueeritavate vastustes. Lisaks toodi intervjuudes piirava tegurina esile, et keerulisema innovatsioonihanke puhul ei pruugi pakkujaid olla piisavalt või vastupidi, kui ei ole võimalik soovi korral juba varasema koostööpartneriga järgnevates etappides jätkata. Fookusgruppide intervjuude vastustest olulisi erinevusi sihtgruppide vahel esile ei tulnud. Töö lõpetuseks esitatakse konkreetsed ettepanekud innovatsiooni hankimise edendamiseks Eesti keskvalitsuse tasandil.