Biomeetriapõhise isikutuvastuse tõsikindluse alused sõrmejäljele ja näokujutisele

Abstract

Biomeetria on saanud isikutuvastamise vahendina maailmas üha populaarsemaks ja paljud rii-gid, sealhulgas ka Eesti, on kasutusele võtnud automaatse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemid ehk ABISe. Bakalaureusetöö eesmärk oli soovitada Eesti ABISele juhiseid, mida saaks seal näotuvastuse ja sõrmejäljevõrdluse algoritmidele lävendite seadmisel arvesse võtta. Lisaks oli eesmärk uurida seda, kuidas maailma riikide praktikas on biomeetrilisi andmeid kasutatud ja kuidas andmete kasutust on seadusega reguleeritud. Töö raames tehakse lühiülevaade sõrmejälje ja näotuvastuse ajaloost, varasemast sõrmejäljetuvastussüsteemist, näotuvastussüsteemi tööpõhimõttest ja sõrmejäljevõrdluse metoodikatest. Seejärel tutvustatakse Eesti ABISt. Siis analüüsitakse ülevaatlikult, kuidas sõrmejälge ja näotuvastust on maailma riikides seni kasutatud ja kuidas seda kasutust reguleeritakse. Viimaks tehakse organisatsiooni National Institute of Standards and Technology koostatud kahe raporti tulemuste analüüsi põhjal ABISe jaoks soovitusi ja tähelepanekuid.