Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad tegurid tulenevalt perekonnast, tööst ning isiklikest aspektidest

Abstract

Bakalaureusetöö eesmärgiks oli selgitada, millistest perekonna, töö ja individuaalsetest teguritest on seotud Eesti meeste töö- ja pereelu ühitamine. Käesolevas töös selgus, et töö- ja pereelu ühitamine oleneb üldiselt nii perekondlikest, individuaalsetest kui ka tööga seotud teguritest. Kõige suurem roll igapäevaselt on aga perekondlikel ning tööst tulenevatest aspektidel. Töö- ja pereelu ühitamist mõjutavad otseselt meeste rahulolu oma panusega kodutöödesse, lastega tegelemise aeg tööpäevadel ning rahulolu tööandjaga. Väiksemaid mõjutusi ilmneb ka sotsiaaldemograafilistest aspektidest nagu tegevusala, haridus ning vanus. Töö tulemused on üllatavad ning valdavalt positiivsed, kui võrrelda neid üldlevinud arvamusega, et meeste peamiseks tegevusalaks on perekonna majandusliku olukorra eest hoolitsemine. Väga huvitav oli, et kodutöödesse panustatav aeg ei mänginud suurt rolli selles, kas töö- ja pereelu ühitamine on keeruline või mitte. Samas rahulolu panusega kodutöödesse on oluline näitaja töö- ja pereelu ühitamise puhul. Positiivsete tulemusena selgus, et enamus valimis olnud meestele pakutakse töökoha poolt vajadusel paindlikke tööajatingimusi. Antud tulemus on väga oluline töö- ja pereelu ühitamisel, kuna igapäevaselt tuleb elus ette ootamatuid probleeme, millega on vaja kohe tegeleda, seda näiteks katkise toru puhul kodus või lapsega arsti juurde minemisel, sellistes olukordades on paindlik tööaeg oluline abikäsi ning annab partneritele omavahel võimalusi kohustusi jagada. Uuringust selgus, et isade puhul on väga oluline aspekt töö- ja pereelu ühitamise juures nende lapsed. Lastega seoses mängisid olulist rolli mõlemad tunnused, nii lastega koos veedetud aeg kui ka süütunne lastega koos veedetud aja osas. Hea on tulemustest näha, kuidas isad üritavad igapäevaselt tegeleda mitu tundi oma lastega ning tunnevad süütunnet, kui nad seda teha ei saa. Tulemustest saab järeldada, et peamiselt levib kaheleivateenijaga peremudel varasema üheleivateenija asemel, kuna töö- ja pereelu ühitamise juures on oluline perekondlikud ning töösfäärist tulenevad tegurid. Antud tulemused on positiivsed ning lootustandvad, et naiste ja meeste vaheline töö- ja pereelu ühitamine ning kohustuste jagamine laheneb perekonna siseselt üha hõlpsamini.