Populism Trumpi kõnedes valimiskampaania ja valitsemise ajal

Abstract

Lääne demokraatiaid on viimastel aastatel üha rohkem iseloomustanud populistlike tegutsejate kasvav populaarsus. Kuigi Ameerika Ühendriikide presidenti Donald Trumpi on peetud äärmuslikuks populistiks, ei nõustu antud väitega mitmed õpetlased. Populistlikke liikumisi on esinenud lähiajaloos mitmetes eri asukohtades, kuid ainuke siduv omadus on neil kõigil antielitaarsus ning rahvakesksus. Kasutades Matthijs Rooduijni ning Teun Pauwelsi populismi uurimise kombineeritud kvantitatiivse sisuanalüüsi ning kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodeid, leiti, et Trumpi puhul on tõepoolest tegu kõikide analüüsitud ajaperioodide vältel võrdlemisi populistliku fenomeniga. Riigimehe populistlikkuse keskmine osakaal avalikes kõnedes püsis aja jooksul võrdväärsel tasemel Euroopa kõige populistlikumate erakondade näitajatega. Ka kvalitatiivne sisuanalüüs kinnitas püsiva eliidivastase ning rahvakeskse temaatikaga Trumpi vankumatut populismi. Kuigi Donald Trumpi tuumikideed avalikes kõnedes kandusid edasi igasse analüüsitud ajaperioodi, tõusis üldvalimiste aegu eliidivastasus, mis avaldus peamiselt Clintonite kriitikana. Kui enne valituks saamist rõhutas Trump, et suur osa kodanikest on traditsiooniliste poliitikute poolt ära unustatud ning jäetud võimuta, siis presidentuuri ajal hakkas riigipea toonitama kiriku, perekonna, kogukonna ning iga inidiviidi olulist rolli eduka riigi jätkusuutlikkuses.