Internetikasutajate valmisolek digitaalse sisu eest tasumiseks
Date
2014
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Viimaste aastate jooksul on meediapakkujad jõudnud arusaamani, et kaua kestnud ärimudel, mille järgi tulu teeniti reklaamiandjatelt, on kaotamas oma kasumlikkust. See on viinud vajaduseni võtta kasutusele uued ärimudelid, millel oleks ka alternatiivsed tuluallikad. Praegune ärimudel, mille poole meediatööstus liigub, on see, kus tarbijad maksaksid digitaalse sisu eest. Oluline probleem seisneb selles, et lugejad pole valmis tasuma millegi eest, mida nad on aastaid saanud tasuta tarbida. Käesolev bakalaureusetöö teemal “Internetikasutajate valmisolek digitaalse sisu eest tasumiseks” hõlmab endas probleemikäsitlust, mida on tasuta digitaalse sisu pakkumine kaasa toonud ja otsib lugejaid mõjutavaid tegureid digitaalse sisu eest tasumisel, mis võiks kokkuvõttes aidata sisu eest tasustamisele. Mõjutavate teguritena on uuritud ka digitaalsete platvormide kasutamist ja lugejate rahulolu neile võimaldatavate makseviise osas. Bakalaureusetöö käigus uuris autor internetikasutajaid vanuses 26–56. Uurimus sisaldas kvantitatiivsete andmete kogumist ankeetküsitlusega, mille tulemusi kombineeriti intervjuude kvalitatiivse materjaliga. Tulemustest selgus, et põhiline takistus maksmise ees on võimalus leida soovitud informatsioon tasuta allikatest ning sellega seonduvalt hinnatakse just eksklusiivset sisu, mis peaks eristama tasulise digitaalse sisu tasuta omast. See on märge, et nüüd rohkem kui kunagi varem peavad uudistepakkujad keskenduma originaalse sisu loomisele, kuna igapäevased uudised pole enam need, mille eest lugejad tasumise vajadust näevad. Digitaalse sisu tarbimisel eelistavad lugejad kasutada süle- või lauaarvutit, kuid märkimisväärselt palju kasutatakse selleks ka nutitelefoni, mille eeliseks on sarnaselt tahvelarvutile selle mobiilsus. Lugeja hindab oluliseks võimalust olla uudistega kursis, kus iganes ta viibib. Samas ei näi olevat just nutitelefoni kasutajate puhul alati tegemist infomatsiooni saamise vajadusega, vaid pigem vajadusega veeta aega, näiteks kedagi või midagi oodates.
Kuna tasumise oluliseks teguriks on ka makseviis, uuris autor käesolevas töös lugejate tasumisviisi eelistusi. Uurimusest järeldus, et see peab võtma nii vähe pingutust kui võimalik. Sellest lähtuvalt eelistab suurem osa maksta digitaalse sisu eest pikemaajalise tellimusena, kuid nagu ka selgus, on lugejate jaoks suur osa uudiseid sellised, mille eest nad ei tasuks alternatiivsete valikute olemasolu tõttu. Niisiis ei hinda lugejad niivõrd uudiste rohkust, vaid pigem pakutava sisu kvaliteeti ja originaalsust.