The translator is human too: a case for instrumentalism in multilingual specialised communication abstract

Abstract

This dissertation examines the influence of language philosophical world views on practical decisions made in multilingual specialised communication - translation, term discussions, compilation and use of specialised dictionaries. For this purpose, the philosophical views are divided in two classes: linguacentric (language is primary; expressions have intrinsic meaning) and instrumental (language is a tool for communicators to achieve their goals; expressions acquire meaning only in the presence of a competent interpreter). While acknowledging the impossibility of proving the correctness of either of these, the dissertation argues that instrumentalism is more useful in practice. Data for that comes from an analysis of published specialised dictionaries, a dictionary project case study, comparison of test translations to translator attitudes, a survey of decision makers at translation service providers, and a case study of translation customer requirements. Additional results of the dissertation include an instrumentalist model of translation, an evaluation system for school translations, classifications of internal inconsistencies in dictionaries and their prevention measures, and a concept-based termbase system with a mechanism for conversion into a word-based dictionary. Töö käsitleb keelefilosoofilise maailmavaate mõju praktilistele otsustele mitmekeelses oskussuhtluses - tõlkimises, terminiaruteludes, oskussõnastike koostamises ja kasutamises. Maailmavaatelised seisukohad on selleks jagatud kahte rühma: keelekesksed (keel on primaarne; keelenditel on sisemised tähendused) ja instrumentalistlikud (keel on vahend, mille abil suhtlejad oma eesmärke üritavad saavutada; keelendid omandavad tähenduse üksnes pädeva interpretaatori olemasolul). Tunnistades kummagi õigsuse tõestamise võimatust, on töös põhjendatud instrumentalismi suuremat praktilist kasulikkust. Materjal selleks on ilmunud oskussõnastike analüüs, sõnastikuprojekti juhtumianalüüs, proovitõlgete võrdlus tõlkijate hoiakutega, tõlkebüroode võtmeisikute küsitlus ja tõlkeklientide ootuste juhtumianalüüs. Täiendavate tulemustena on esitatud tõlkeprotsessi instrumentalistlik mudel, koolitõlgete hindamissüsteem, sõnastike sisevastuolude ja nende vältimise meetodite klassifikatsioonid ning mõistepõhine terminibaasisüsteem koos selle sõnapõhiseks sõnastikuks teisendamise mehhanismiga.