Avalik-õiguslike kõrgkoolide bakalaureuseastme tudengite töötamist mõjutavad aspektid EUROSTUDENT IV ja V näitel

Abstract

Käesolevas bakalaureusetöös analüüsiti, mis aspektid mõjutavad avalik-õiguslike ülikoolide täiskoormusega õppivaid tudengeid tööle asuma. Esmalt andis töö autor ülevaate valdkonda reguleerivatest õigusaktidest ning varasemalt läbi viidud uuringutest ning üldisest statistikast Eestis ja mujal maailmas. Töö empiiriline osa põhineb EUROSTUDENT IV ja EUROSTUDENT V uuringujärkude Eesti kohta käivatel andmetel. Bakalaureusetöö täitis seatud eesmärki, töös uuriti, mis on tööle asumise peamised põhjused, kui seotud on tehtav töö õpitava erialaga, vanemate sotsiaalmajandusliku staatuse mõju tööle asumisele ning ülikoolilinna kolimise mõju tööle asumisele. Selgus, et peamiseks põhjuseks, mis tudengid bakalaureuseastmes tööle asuvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Tudengid töötavad valdavalt valdkondades, milles leiavad mingi ühisosa õpitava erialaga. Tuleb välja tuua, et olulisel määral seotuks hindasid oma tööd neljandik vastanutest ning veidi vähem kui pooled tudengid töötavad ametites, milles ei ole õpitavaga seost. Vanemate haridustaseme ning vastajate poolt antud hinnangu vanemate sotsiaalmajanduslikule tausta ning töötamise vaheliste seoste uurimisel ilmnes, et olulist mõju nimetatud aspektid ei oma. Ülikoolilinna kolimisel ei ilmnenud antud uuringust statistiliselt olulist mõju töötamisele. Nii ülikoolilinnadesse kolinutest kui samas linnas õpinguid jätkavatest tudengitest töötasid ligikaudu pooled. Peamiseks põhjuseks, miks tudengid tööturul aktiviseeruvad, on majandusliku toimetuleku tagamine. Käesoleva töö autor leiab, et on oluline ümber hinnata õppetoetuste süsteem ning tõsta need tasemele, mis võimaldaks tudengitel läbida ülikooliõpingud ilma tööle asumata. Selleks, et omandada praktilist töökogemust õpitavas valdkonnas, tuleb suurendada praktika osakaalu õppekavades.