Kollektiivse mälu roll Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi saadikute sõnavõttudes seoses Vene-Ukraina sõjaga
Kuupäev
2024
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Bakalaureusetöös uuritakse kollektiivse mälu rolli Eesti ja Saksamaa Euroopa Parlamendi
saadikute kõnedes seoses Vene-Ukraina sõjaga. Kollektiivse mäluna defineeritakse töö raames
kui ülevalt-alla poliitiliselt ehitatud narratiivide ja arusaamade kogumit, mis on seotud
ajaloolise kogemusega. Uuritakse Euroopa Parlamendi saadikute kõnesid parlamendi täiskogu
debattidel ja võrreldakse kahte riiki erinevate ajalooliste kogemuste ning seega ka kollektiivse
mälu tõttu. Uurimuse läbiviimiseks lähtuti kvalitatiivsest sisuanalüüsist kodeerides saadikute
kõned induktiivselt, kolmel erineval ajavahemikul, aastate 2014–2023 lõikes. Analüüsides
umbes 90 000 sõnalist andmestikku märgati erinevate riikide saadikute kõnedes eristatavaid
trende. Kõnede suunitlused erinesid riikide võrdluses ning saadikud lähtusid tihti enda riigi
kollektiivsest mälust. Kollektiivne mälu mängis debattides olulise rolli ning täheldati, et
kollektiivse mälu tõlgendamine ja selle kasutamine sõltus suuresti indiviidist. Töö tulemusena
selgus, et kollektiivne mälu toimib rahvusvahelises poliitikas kui tööriist, mille otsene
kasutamine pole kunagi reegel, kuid selle olemasolu mõjutab arutelude suunda ning ka
kõnelejate arusaama.