Sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeenide esinemisele ja arvukusele Nõo kombineeritud tehismärgalapuhasti vertikaalfiltris ja väljavoolus

Abstract

Antibiootikumide pidev kasutamine inimeste ja loomade ravis toob endaga kaasa tõsiseid keskkonna- ning terviseprobleeme. Sageli on see tingitud antibiootikumijääkide ja antibiootikumiresistentsete organismide kõrgest kontsentratsioonist reovees, milles lisaks sellele leidub veel nanoosakesi ning muid aineid, mis võivad soodustada ARBte ja ARGde teket ja paljunemist. Eriti nanohõbeda kasutamine on tõusuteel ning selle kogused olmereovees suurenevad, samas on selle mõju ARBde ja ARGde arvukusele vähe uuritud. Käesolevas töös hinnati sünteetiliste hõbeda nanoosakeste mõju vankomütsiini resistentsusgeeni vanO arvukusele ning määrati vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA ja vanC geenide olemasolu Nõo tehismärgalapuhasti VF filtermaterjalist ning väljavoolu vee bakterikoosluses qPCR meetodil. Töö käigus saadud tulemused näitavad, et sünteetiliste hõbeda nanoosakeste ja hõbenitraadi olemasolu reovees ei oma olulist mõju vankomütsiiniresistentsust kodeerivate vanA, vanC, vanO geenide esinemisele ja arvukusele tehismärgalapuhasti vertikaalfiltrites. Nõo tehismärgalapuhastis esineb nii vanA kui ka vanC geeni sporaadiliselt.Vankomütsiiniresistentsust kodeeriva vanO geeni arvukused olid VF filtermaterjali proovides kõikuvad, kuid enamasti suurenesid VF väljavoolusdes (v.a. VF3). Tulemuste põhjal saab järeldada, et vankomütsiini resistentsust kodeerivate vanA, vanC ja vanO geenide sisaldus Nõo tehismärgalapuhastis on suhteliselt madal. Siiski satub neid geene puhasti väljavoolust looduskeskkonda. Põhjusena võib tuua asjaolu, et vankomütsiin, viimase võimaluse ravim, ei ole kõige levinum ning tarbitavam antibiootikum Eestis. Samuti ei voola Nõo tehismärgalapuhastisse haigla reovesi, kus kasutatakse vankomütsiini suuremal määral. Antud töös uuriti madala (0,1 mg Ag/l) sünteetiliste hõbeda nanoosakeste kontsentratsioonide mõju tehismärgala mikroobikooslusele. Tulevikus võiks uurida eri tüüpi nanoosakeste mõju tehismärgalas elavate mikroorganimikooslustele ning nende poolt läbiviidavatele protsessidele.