Tartumaa põhikoolide infotöötajate põhimõtted ja põhjendused koolide veebilehtedel teabe avalikustamisel

Abstract

Käesolev lõputöö on edasiarendus autori seminaritööst, mille tulemusel selgusid põhikoolide veebilehtedel õigusaktidega sätestatud teabe avaldamise osas vajakajäämised. Lõputöös tuuakse välja infotöötajate põhimõtted ja põhjendused veebilehel teabe avaldamisel. Lõputöö eesmärgiks oli uurida koolide veebilehtedel teabe avalikustamise valikuid tegevate töötajate – veebilehtede haldajate – valikute tegemise, tähenduste loomise ning käitumise erinevaid aspekte, nagu näiteks koolide veebilehtede halduse üldine korraldus, igapäevatöös esinevad praktikad ja põhimõtted ning probleemid tööülesannete täitmisel. Uurimisküsimustele vastuste leidmiseks ning eesmärgi saavutamiseks viidi läbi semi-struktureeritud intervjuud kaheksa põhikooli töötajaga, kelle töökohustuste hulka kuulusid veebilehele info edastamise ja veebilehe haldamisega seotud ülesanded. Kolm intervjueeritavat töötasid põhikohaga sekretärina, kolm infojuhina ning kaks huvijuhina. Intervjuude analüüsist selgus, et veebilehe haldusega tegeleb koolis mitu erineva põhitöökoha ja ettevalmistusega töötajat. Infotöötajad pidasid oma ettevalmistust veebilehe haldamisega seotud ülesannete täitmiseks piisavaks, kuid olid valmis ka täiendavateks koolitusteks. Uuringu tulemustele toetudes saab väita, et infotöötajad vajavad kommunikatsiooniprotsessis täiendavat juhendamist ja koolitust, et nad teaksid oma tegevuse eesmärke, omaksid oskusi teabe leidmisel ja edastamisel, orienteeruksid teabe avaldamise aluseks olevates õigusaktides ning mõistaksid paremini organisatsiooni eesmärkidest tulenevaid juhtkonna korraldusi. Õigusaktidega sätestatud teabe koolide veebilehtedel vaid osalisel avalikustamisel on erinevaid põhjuseid, mida autori hinnangul saab seostada peamiselt seadustes vähese orienteerumisega, aga ka põhjustega, et organisatsioonides pole toimunud arutelusid, missugune avalik teave haridusasutuse tegevuse käigus tekib. Tulemuste analüüsist selgus, et õigusaktidest pööratakse enim tähelepanu isikuandmete kaitse seaduse järgimisele, õpilaste piltide ja nimede veebilehel avalikustamise osas küsitakse lapsevanematelt luba, kuid nõusoleku saamata jäämise korral on infotöötajatel raskusi jälgida, et läbi aastate nende õpilaste kohta isikuandmeid puudutav teave kooli veebilehele ja sotsiaalmeediasse ei jõuaks. Autor leiab, et siinkohal võiks koolidele abiks olla infotehnoloogiline rakendus nimede ja piltide tuvastamiseks, mida veebilehel ja sotsiaalmeedias avalikustada ei tohiks. Haridusasutustes liigub veebilehega seonduv teave mööda erinevaid infokanaleid (e-kool, teadete tahvel, siseveeb, e-post, suuline suhtlus) ning kommunikatsiooniprotsessi on kaasatud nii sise- kui välisgrupid. Autor leiab, et peamiseks põhjuseks teabe avaldamata jäämisel on see, et haridusasutustes pööratakse kommunikatsiooniprotsessidele liiga vähe tähelepanu. Uuringust selgus, et kommunikatsioonivõrgustikus info edastamise protsessi reeglistamise järele tunnevad vajadust ka infotöötajad. Informatsiooni külluse ning mitmete erinevate teabekanalite kasutamise tõttu vajab töötajate vahelise suhtluse ning info liikumise korraldamine organisatsioonis erilist tähelepanu. Veebileht infokanalina täidab olulist rolli asutuse väliskommunikatsioonis, aidates kaasa kooli maine kujundamisele ning seega ka organisatsiooni tulemustele ja püsima jäämisele. Lõputöö raames läbiviidud uurimuse tulemusel kaardistas autor koolide veebilehtede kaudu toimuva kommunikatsiooni protsessid. Koostatud kommunikatsiooni skeem on erinevate koolide praktikate kogum, mille alusel saaksid haridusasutused täpsemalt kaardistada just nende organisatsioonis toimuvad kommunikatsioonipõhimõtted, et tagada sujuv info liikumine ning tõrgeteta infovahetus kõigi sihtgruppide vahel, millega kaasneb õigeaegne teabe edastamine veebilehe kaudu. Lõputöö raames läbiviidud uurimus ja autori poolsed lahendused pakuvad haridusasutustele näiteid erinevate koolide veebilehtede haldamisega seonduvatest praktikatest, mida saab ühtlasi kasutada organisatsiooni töö tõhustamiseks. Käesolev lõputöö edastatakse ka intervjueeritavatele. Käesolevas lõputöös välja toodud kommunikatsiooni skeemi ning uurimuse tulemusi saab kasutada haridusasutuste organisatsiooni kommunikatsiooni käsitlevates tuleviku uurimustes.