Eesti uurivate ajakirjanike tajutud turvalisus ja turvariskid

Kuupäev

2024

Ajakirja pealkiri

Ajakirja ISSN

Köite pealkiri

Kirjastaja

Tartu Ülikool

Abstrakt

Minu bakalaureusetöö eesmärk oli kaardistada erinevad ohud uurivatele ajakirjanikele. Peamised ohud, mis kirjanduse ülevaates ja tulemustes välja tõin olid ajakirjaniku ahistamine internetis või telefoni teel, füüsiline oht või füüsilise vägivallaga ajakirjaniku ähvardamine, probleemid küberturvalisusega ja ajakirjanike kohtusse kaebamine vaigistamise eesmärgil. Tulemused kinnitasid, et ka eesti uurivad ajakirjanikud on kohtu puutunud kõigi väljatoodud ohtudega. Minu valimisse kuulus 10 eesti uurivat ajakirjanikku, kolm naist ja seitse meest. Valisin sihipärase ehk mittetõenäosusliku valimi, kuna eesmärk oli valida vastavalt uurimiseesmärgile ideaalsed küsitletavad (Rämmer, 2014). Kuna Eestis pole väga palju uurivaid ajakirjanikke, siis võtsin nendega otse ühendust ja palusin nende abi. Ajakirjanikud olid oma tihedate graafikute juures väga vastutulelikud ning ma ei saanud ühtegi eitavat vastust. Uurivatelt ajakirjanikelt küsisin peamiselt nelja erineva teema kohta: tunnetatavad riskid ja mured, millega nad kokku puutuvad, milliseid ohutus- ja turvalahendusi nad kasutavad, kust ja kuidas nad neid praktikaid on õppinud ja milline on toimetuste tugi. Kõigepealt täitsid nad ankeetküsitluse ja siis viisin nendega läbi poolstruktureeritud intervjuud, et saaksin vajadusel mõnele teemale rohkem keskenduda kui teistele (näiteks kui ajakirjanik oli vajanud politsei kaitset, siis rääkisime rohkem sellest). Lisaks intervjuukavale, mis oli juba olemas küsisin juurde täpsustavaid küsimusi, jätsin mõned küsimused vahele ja muutsin küsimuste järjekorda. Intervjuud olid standardiseerimata ehk intervjueeritavatel oli võimalik kõikidele küsimustele täiel määral oma sõnadega vastata (Lepik jt, 2014). See oli vajalik sellepärast, et intervjueeritavatel olid väga erinevad kogemused füüsiliste ja küber ohtudega ning turvatavadega. Peale intervjuude läbiviimist kodeerisin need ja analüüsisin tulemuste peatükis, diskussioonis ning järeldustes. Bakalaureusetööks analüüsisin intervjuusid kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodil, mis võimaldas mul analüüsida teksti tervikuna, näha intervjueeritava mõtete terviklikku mustrit ja/või struktuuri (Kalmus jt, 2015).

Kirjeldus

Märksõnad

Viide