Eestlaste kujutamine venekeelses pressis
Date
2009
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Tartu Ülikool
Abstract
Description
Minu töö eesmärgiks oli selgitada välja, kuidas muutus aastal 2008 võrreldes aastaga
2006 eestlaste kujutamine venekeelses pressis. Analüüsimeetodiks valisin teksti
kontentanalüüsi ning vaatlesin kahte lehte: Denj za Dnjom ning venekeelne Postimees.
Analüüsisin nende ajalehtede septembrinumbreid aastal 2006 ning 2008. Analüüsi
tarbeks koostasin kodeerimisankeedi, mille eesmärgiks oli välja selgitada, kuidas, kui
tihti ning millises kontekstis mainitakse eestlasi antud lehtedes. Tulemuseks sain
andmebaasi, mis koosneb 240 artiklist ning 662 eestlaste mainimise analüüsiühikust.
Tuleb märkida, et analüüsitud kaks allikat on sisult erinevad. Üks on eesti iseseisev
vene ajaleht, teine on venekeelne variant eesti ajalehest Postimees. Erinevused allikate
vahel on nähtavad juba esmapilgul. Enamik Denj za Dnjomi autoritest on venelased,
enamik Postimehe omi on eestlased. Lisaks torkas ülevaatlikul uurimisel silma, et
seesama Postimees eesti variandis on märksa mahukam ja sisaldab rohkem materjali
kui venekeelne leht.
Otsides vastust uurimustöös püstitatud küsimustele, leidsin oma oletustele kinnistust,
samas tasub mainida, et kinnituse said ka eelnevalt püstitatud hüpoteesid. Võrdlus
osutab kahtlemata muutustele.
Püstitatud hüpoteesidest pidasid paika mõlemad:
• Eestlased, keda mainitakse venekeelses pressis, on kõrgemate
ühiskonnakihtide esindajad.
Uurimuse käigus selgitasime välja, et enamik eestlaste nimetamisi toimus nimeliselt.
Teisel kohal olid nimetamised, mis sisaldasid sõna „eesti“, ning väga vähe oli
nimetamisi, kus ainult konteksti järgi sai aru, et tegemist on eestlasega. Seetõttu oli
levinuim ühiskonnakiht „määratlemata“, teisel kohal oli kõrge ühiskonnaklass. Sama
kehtis elukutse puhul. Enamik oli määratlemata, teisel kohal olid poliitikud, juhid ning
loo autorid/ajakirjanikud.
• Võrreldes 2008. aastat 2006. aastaga, on olukord (artiklite sisu ja üldine toon)
muutunud.
Tõepoolest, kui me vaatleme eestlaste nimetamise sagedust ning neid sfääre, mille
puhul eestlasi nimetati, siis näeme, et aset on leidnud muutused. Kui Postimehe
näitajad olid mõlemal aastal umbes ühesugused, siis Denj za Dnjomis oli asi teisiti.
Esiteks mainitakse seal 2008. aastal eestlasi mittenimeliselt kordades vähem kui 2006.
aastal. Teiseks on teemade valik kardinaalselt muutunud. Kui 2006. aastal oli rõhk
rahvusluse ja integratsiooni teemadel, siis 2008. aastal kirjutati sellest palju vähem.
Näeme, et kui Postimees jääb läbi aastate muutumatuks just eestlaste-venelaste suhete
küsimuses, siis Denj za Dnjom pidas seda teemat 2006. aastal väga oluliseks. Kuid
pärast Pronksiööd kahanes märkamisväärselt artiklite hulk, kus eestlasi sellel teemal
mainiti. Kas selles võib olla süüd riigivõimudel, kes süüdistasid omal ajal venekeelset
meediat konflikti taganttõukamises, või vene ajakirjanike allaandmises pärast seda, kui
nad tundsid, et Pronksiööle eelnenud artiklid ja diskussioon ei viinud kuhugi, ei oska
mina hetkel öelda. Arvatakse, et venekeelsed elanikud on pöördunud tagasi oma
„kookonisse“, oma köökidesse, kus nad vaikselt oma probleeme teineteisele
sosistavad. (Astrov, 2007)
Kokkuvõttes leian, et antud analüüs võib olla heaks baasiks mahukamale
magistritööle, mis viiks läbi põhjaliku kvalitatiivse tekstianalüüsi. Selle käigus võiks
vaadelda artikleid, kus eestlasi on nimetud mittenimeliselt, või uurida, mis on
põhjuseks, et venekeelne press ei käsitle enam nii aktiivselt eestlaste-venelaste suhteid.
Keywords
H Social Sciences (General), bakalaureusetööd, ajakirjandus, venekeelsed, auditoorium (meedia), rahvus, eestlased, representatsioon