Kordused Hando Runneli luuletsüklis "Ilus maa"

Abstract

Hando Runnel on kordusterikas luuletaja. Magistritöö annab ülevaate poeetilistest kordamistest kõla- ja lausekujundi tasemel. Tööl on kolm olulisemat eesmärki: (1) sõnastada korduslike kõla- ja lausekujundite võimalik vormiline ja sisuline mõju luuletustele; (2) kirjeldada foneemi-, silbi-, sõna-, värsi- ja stroofikordusi ning illustreerida kordusvõtete definitsioone näidetega Hando Runneli loomingust; (3) vaadelda korduva keeleüksuse mõju luuletuse sisepingele ja tähendusväljale Hando Runneli luuletsüklis „Ilus maa“. Magistritöö esimeses peatükis avatakse kordusvõttestiku funktsioon ja mõju luuleteksti tähendusele. Teine peatükk annab lühiülevaate kordustest kõlakujundite tasemel. Kolmas peatükk käsitleb kordusi kui figuure ehk kordamisi lausekujundi tasemel. Teises ja kolmandas peatükis esitatud teoreetilised definitsioonid on varustatud tekstinäidetega Hando Runneli loomingust. Neljandas peatükis analüüsitakse luuletsükli „Ilus maa“ kordusvõttestikku. Vaadeldakse luuletekstide võimalikke tähendusi seoses kasutatava kordusvõttestikuga ja tekstide võimalikke tähendusi luuletuskogu „Punaste õhtute purpur“ (ilm 1982) kontekstis.