Bob Dylani loomingu religioossed tasandid: eesti kultuuritegelaste peegeldused

Abstract

Võib öelda, et Dylan jääb selle uurimusega siiski tabamatuks. Seejuures ei ole taotlus teda kuidagi üliinimeseks tõsta või jumalikustada, lihtsalt tõdemusena saab öelda, et pusle pilt, mida kokku panema hakati, valmis ei ole – võib-olla on, aga sellisel juhul abstraktset laadi, mida annab ikkagi tõlgendada paljudes suundades. Teatavat ammendatust on sellise teema juures lausa isekas otsida, mängima hakkaks viimase sõna ütlemise auahnus, mida selle töö autoril pole. Pigem võiks öelda, et avatud on oluline uks, mis kajastab seni käinud dialooge ning miks mitte avab uusi võimalusi nende tekkimiseks Eesti ühiskonda.