Ilumetsa kraatriväljal asuva Põrguhaua soo turbaaluse reljeefi uuringud georadariga

Abstract

Põrguhaua soos georadariga läbi viidud mõõtmiste ja viie puuraugu puurimise tulemusena võib öelda, et turba paksus jääb valdavalt alla 2,5 meetri, sügavamates piirkondades võib turba paksus ulatuda 3 meetri lähedale. Turbalasund koosneb peamiselt madalsoo staadiumis tekkinud tarnaturbast, mida katab rabafaasis moodustunud sfagnumturvas (ülemised 70–80 cm). Soo põhjareljeef on kergelt kausi kujuline ja sujuva mikroreljeefiga, võrdlemisi tasasel sooalusel profiilil esineb soo lääne osas põhja-lõuna suunaline vagumus, mis on tõenäoliselt hilis-jääaegse tekkega. Turbakihi all on mineraalne pinnakate – Kvaternaarisetted, turbakihi lamamiks on aleuriitne materjal, milleni jõuti puurimisel. Koos soodsa kliima ja – geohüdroloogiliste tingimustega, on piirkonna reljeefil olnud oluline osa Põrguhaua soo kujunemisel. Põrguhaua soost jääb kirdesse loode-kagu suunaline äravoolu takistav väike seljandik, millel paikneb Põrguhaua kraater. Profileerimise käigus mattunud kraatreid ei leitud. Käesoleva uurimustöö tulemustest järeldub, et välitööde raames valitud profiilide vahemaa 50 m oli piisav, et välistada Sügavhaua mõõtmetele lähedane turba alla mattunud kraatri olemasolu. Profiilide vahele võib olla jäänud kraater, mille diameeter valli harjalt on vähem kui 30–40 m. Profiilide tiheduse valimisel saab arvesse võtta ka turbalasundi paksust, mis seab piirangud kraatri valli kõrgusele (joonis 8). Välitööde raames mõõdetud profiilide kogupikkus Põrguhaua soos on 12,2 km ja puuriti viis puurauku. Antud töö käigus oli tähtsal kohal ka metoodika omandamine ja tööga seotud programmide õppimine.