Õpilaste matemaatikaalane edasijõudmine ning selle seosed akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ja õpetajate atributsioonidega

Abstract

Töö eesmärgiks on uurida algklassilaste matemaatikaalase edasijõudmise, nende matemaatikaalase akadeemilise enesetaju, ülesandele motiveerituse ning õpetajate poolt õpilaste heale ning kehvale sooritusele antud atributsioonide omavahelisi seoseid. Kokku osales uurimuses 614 last ning 41 õpetajat. Tulemustest ilmnes, et õpilaste matemaatikaalased sooritused, matemaatikaalane akadeemiline enesetaju ning ülesandele motiveeritus on omavahel positiivselt seotud. Samuti ennustavad kooli alguses mõõdetud matemaatikaalased algteadmised, akadeemiline enesetaju ning ülesandele motiveeritus õpilase hilisemat matemaatikaalast sooritust. Õpilase matemaatikaalane hea sooritus seostub õpetajapoolse võimekusele suunatud atributsiooniga tugevamalt kui pingutusele suunatud atributsiooniga ning kehva sooritust seostavad õpetajad tugevamalt võimete puudumisega ja vähese vanemapoolse abiga kui ebapiisava pingutamise, liiga raskete ülesannete ning vähese õpetajapoolse abiga. Edukate laste puhul seostavad õpetajad head sooritust pigem võimekusega ning kehva sooritust pigem vähese pingutusega. Stabiilselt kehvade tulemustega lastel on teistega võrreldes madalam akadeemiline enesetaju ning väiksem ülesandele motiveeritus ning nende laste kehva sooritust põhjendavad õpetajad enam kui teistel lastel ebapiisava pingutamisega. Saadud tulemustest lähtuvalt antakse koolipsühholoogidele ning õpetajatele teavet õpilaste matemaatikaalast sooritust ning motivatsiooni mõjutavate tegurite ning nende tegurite omavaheliste seoste kohta.