Noorte tööturule sisenemine ja tööturupositsioon ning selle seos noorte endi ja nende vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustega

dc.contributor.advisorRoots, Ave, juhendaja
dc.contributor.authorPõlluäär, Katriin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituutet
dc.date.accessioned2019-06-18T09:31:06Z
dc.date.available2019-06-18T09:31:06Z
dc.date.issued2019
dc.description.abstractBakalaureusetöö eesmärgiks oli välja selgitada kuidas Eesti noorte sotsiaaldemograafilised tunnused on seotud tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga ja kuidas on vanemate sotsiaalmajanduslik positsioon seotud noore tööturule sisenemise ja tööturupositsiooniga. Eesmärgi täitmiseks kasutati varasemat kirjandust antud teemal ja Euroopa Sotsiaaluuringu 2004. kuni 2016. aasta andmeid. Töö üldised tulemused on järgmised:  Sotsiaaldemograafilistel tunnustel (vanus, sugu, haridustase, vanemate haridustase, keeleoskus) on olemas seos tööturule sisenemisel;  Sooline erinevus on märgatav;  Haridustase on üks olulisemaid sotsiaaldemograafilisi tunnuseid, millel on seos tööturule sisenemisel ja tööturupositsiooniga;  Vanemate ametil on olemas seos noore tööturupositsiooniga; Bakalaureusetöös selgus, et kõige varem sisenevad tööturule need noored, kellel on madal haridustase ja kui nende vanematel on madal haridustase. Siinkohal on ema haridustasemel suurem seos noore tööturupositsiooniga kui isa haridustasemel. Samuti on rohkem peamiseks tegevuseks tööl käimine nendel noortel, kelle vanemad on madala oskustega või oskusteta töölised. Mehed sisenevad tööturule varem ning nad on haavatumad võrreldes naistega, sest nad on palju rohkem töötud kui naised. Meeste töötus võib olla tingitud sellest, et tööturule varasem minek soodustab haridustee katkemist ja madalama haridusega on noored tööturul ebasoodsas olukorras. Naistel on võrreldes meestega palju rohkem peamiseks tegevuseks muu tegevus. Muu tegevus on peamiseks tegevuseks kordades rohkem madala haridustasemega noortel. Muu keelt kodukeelena kõnelevad noored sisenevad tööturule varem kui eesti keelt kodukeelena kõnelevad noored, sest puuduliku keeleoskuse pärast on kõrgema hariduse omandamine keeruline ja haridustee võib jääda poolikuks. Samuti on mitte-eestlastel raskem tööturul kõrge staatusega töökohale jõuda, sest neid diskrimineeritakse nimipildi järgi. Aastate jooksul on kõige suurem erinevus 2006. ja 2016. ning 2010. ja 2016. aastate vahel. Võrreldes 2016. aastaga oli enne majanduskriisi noorte peamiseks tegevuseks rohkem tööl käimine. Sügava majanduskriisi ajal olid noored sunnitud valima enda peamiseks tegevuseks midagi muud peale tööl käimise. Noorte peamiseks tegevuseks oli rohkem hariduse omandamine ja muu tegevus.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5250131*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/64456
dc.language.isoesten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsopenAccesset
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.othernooredet
dc.subject.othertööturget
dc.subject.otherlapsevanemadet
dc.subject.othernoored töötajadet
dc.subject.otherharidustaseet
dc.subject.othersotsiaaldemograafiaet
dc.titleNoorte tööturule sisenemine ja tööturupositsioon ning selle seos noorte endi ja nende vanemate sotsiaaldemograafiliste tunnustegaet
dc.typeThesisen

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1
Loading...
Thumbnail Image
Name:
polluaar_katriin_ba_2019.pdf
Size:
836.22 KB
Format:
Adobe Portable Document Format
Description:

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1
No Thumbnail Available
Name:
license.txt
Size:
1.71 KB
Format:
Item-specific license agreed upon to submission
Description: