Sympathy and Gender in George Eliot's The Mill on the Floss and W.M: Thackeray's Vanity Fair
Kuupäev
2015-06-09
Autorid
Ajakirja pealkiri
Ajakirja ISSN
Köite pealkiri
Kirjastaja
Tartu Ülikool
Abstrakt
Selle magistritöö üldiseks eesmärgiks on uurida Victoria ajastu realismis olulist
kohta omava kaastunde mõistet. George Eliot nägi kaastunde kujundamises ning lugejate
maailmapildi avardamises ilukirjanduse peamist eesmärki. Võib väita, et sarnased
väärtused iseloomustasid tolle ajastu realismi ka üldisemalt. Töö peamised argumendid
põhinevad arusaamal, et kaastunne ei ole pelgalt emotsioon, vaid kannab endas kultuurilisi
väärtusi, eelkõige valitsevat ideoloogiat. Selles magistritöös keskendutakse seega
viktoriaanlikele soorollidele ning neid kujundanud keskklassi ideoloogiale. Analüüsitakse
kahte 19. sajandi keskpaiga romaani, milleks on George Elioti „Veski Flossi jõel” ja W. M.
Thackeray „Edevuse laat”. Eesmärgiks on näidata, kuidas lugejas kaastunde tekitamise
(või mittetekitamise) läbi avaldatakse samaaegselt ka arusaamu valitseva soolisuse
ideoloogia kohta.
Sissejuhatus antakse põgus ülevaade kaastunde olulisusest 19. sajandi realismis,
tutvustatakse Elioti ja Thackeray teoseid ning mõningaid nende analüüsimiseks vajalikke
eelteadmisi ja väiteid.
Esimeses peatükis keskendutakse peamiselt kultuurilisele ja ideoloogilisele
kontekstile. Esmalt tutvustatakse viktoriaanlikke soorolle. Peatüki teises osas antakse
ülevaade 19. sajandil aset leidnud muutustest teaduses, religioonis, majanduses ja
tehnoloogias ning nendega kaasnenud hirmudest ja kahtlustest, millest kasvas välja ka
inimkonna ühtsuse rõhutamise idee ning sellega seotud kaastunde mõiste. Järgnevalt
kirjeldatakse täpsemalt kaastunde mõistet, määratletakse selle võime kanda endas
ideoloogiat ning tutvustatakse mõningaid viise, kuidas kaastunnet lugejas kujundatakse.
Teises peatükis võrreldakse Thackeray ja Elioti teoseid lähtudes eelnevalt välja
toodud ideedest kaastunde ja ideoloogia seotuse osas. Vaadeldakse peamisi tegelasi ja
seda, kas romaan julgustab lugejat kaasa tundma või mitte ning milliseid viiteid
viktooriaanlikele soorollidele sellisest käsitlusest tuletada võib. Analüüsi põhilised
tulemused leiab kokkuvõttest.
Kirjeldus
Märksõnad
üliõpilastööd, magistritööd, inglise kirjandus, George Eliot, W. M. Thackeray, soolisus, ideoloogiad, kaastunne, 19. sajand