Kuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?

dc.contributor.advisorEhin, Piret, juhendaja
dc.contributor.authorPohla, Triin
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2016-06-13T12:24:58Z
dc.date.available2016-06-13T12:24:58Z
dc.date.issued2016
dc.description.abstractMagistritöö täiendab Eesti elanike seas sisserändehoiakute ehk uussisserändajatesse suhtumise teemal läbiviidud uuringuid, võttes fookusesse rahvustunnete mõju nende hoiakute kujunemisel. Töö teoreetiline raamistik lähtub sotsiaalse identiteedi teooriast ning tugineb etnotsentrismi erinevatel käsitlustel ja rahvustunnete mitmetahulisuse eeldusel. Töö eesmärgiks on selgitada, kuidas mõjutavad rahvustunnete erinevad tüübid Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse ning kas ja kuidas erinevad seosed tunnuste vahel rahvuselt eestlaste ja mitte-eestlaste hoiakutes. Töö empiirilises osas viidi läbi korrelatsioon- ja regressioonanalüüsid, milleks kasutati ühekordse kvantitatiivse uuringu põhjal koostatud andmebaasi, mille riigi- ja rahvusteemaline küsimusteblokk ühtib sarnastes rahvusvahelistes uuringutes paljukasutatud ISSP (International Social Survey Programme) 2003. ja 2013. aasta rahvusliku identiteedi küsimustikuga. Töö tulemused näitasid, et rahvustunnete alaliigid (šovinism, patriotism, etniline ja kodanikurahvuslus) omavad vastandlikku mõju rahvuselt eestlaste sisserändehoiakutele. Kui keskmiselt oli elanike suhtumine uussisserändajatesse neutraalne, siis seda mõjutasid negatiivses suunas Eesti rahva hulka kuulumiseks sünnipäraste tunnuste olemasolu vajalikuks pidamine (etniline rahvuslus) ning Eesti ja eestlaste teiste riikidega võrreldes ülimuslikuks pidamine (šovinism). Uhkustunne riigi saavutuste üle erinevates valdkondades (patriotism) seostus positiivsema suhtumisega uussisserändajatesse, kuid koondtunnus, mis mõõtis vabatahtlike tunnuste olulisust rahva hulka kuulumisel (kodanikurahvuslus), sisserändehoiakute kujundamisel statistiliselt olulist mõju ei omanud. Rahvustunded ega mudelisse valitud kontrollmuutujad ei aita oluliselt selgitada sisserändehoiakute variatiivsust rahvuselt mitte-eestlaste hulgas: vaadeldud tunnustest omasid negatiivset mõju vaid etniline rahvuslus ning vanus.et
dc.description.urihttp://www.ester.ee/record=b4580790*est
dc.identifier.urihttp://hdl.handle.net/10062/51833
dc.language.isoeten
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.subject.othermagistritöödet
dc.subject.othermõjudet
dc.subject.otherrahvusluset
dc.subject.otherhoiakudet
dc.subject.othersisserändajadet
dc.subject.otherEestiet
dc.titleKuidas mõjutavad rahvustunded Eesti elanike suhtumist uussisserändajatesse?et
dc.typeThesisen

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1
Loading...
Thumbnail Image
Name:
pohla_triin_ma_016.pdf
Size:
1.23 MB
Format:
Adobe Portable Document Format
Description:

License bundle

Now showing 1 - 1 of 1
No Thumbnail Available
Name:
license.txt
Size:
1.71 KB
Format:
Item-specific license agreed upon to submission
Description: