Euroopa Liidu poolt Venemaa vastu kehtestatud sanktsioonide käsitlemine Eesti meedias aastatel 2022-2024

Abstract

Euroopa Liit võttis hiljuti, detsembris 2024, vastu juba 15. sanktsioonipaketi Venemaa suunal eesmärgiga muuta Ukraina-vastase agressiooni pidamine Venemaa jaoks niivõrd kalliks, et ta sellest tegevusest loobuks. Sanktsioonid on saanud antud sõja adresseerimisel üheks keskseimaks välispoliitiliseks instrumendiks Euroopa Liidu ja liikmesriikide portfellides ning põhjendatult on Venemaa-vastaste sanktsioonidega seonduvat kajastatud palju ka Eesti meedias. Käesoleva magistritöö eesmärk on uurida just seda, kuidas on Eesti meedia käsitlenud Venemaa-vastaseid sanktsioone perioodil 24.02.2022-14.11.2024, ning täpsemalt leida vastused küsimustele, millistest sanktsioonidest ja mis kontekstis kirjutatakse ning kuidas käsitletakse sanktsioonide töötamise teemat – kas üldine arusaam kaldub pigem sanktsioonide töötamist kinnitavale või ümberlükkavale seisukohale? Magistritöö tulemustest selgus, et Eesti meedias kajastatakse sanktsioone valikuliselt ehk räägitakse vaid vähestest sanktsiooniliikidest paljude seast. Kõige rohkem tähelepanu on saanud kaubandussanktsioonid ehk erinevad ekspordi- ja impordikeelud. Artiklite kontekstide poolest on kõige rohkem kirjutatud sanktsioonidest läbi erinevate kohalike Eesti uudiste ja läbi piiravate meetmete mõju Venemaa majandusele ja poliitikale. Ülejäänud teemagrupid on olnud Euroopa Liidu sanktsioonidest ning möödahiilimisest kolmandate riikide kaudu. Sanktsioonide töötamise kajastamisel jagunevad artiklid neljaks: omavahel on praktiliselt võrdselt nii sanktsioonide töötamisse kui ka mittetöötamisse uskuvaid artikleid, aga on ka neid väljaandeid, mis sanktsioonide toimimist ei ole käsitlenud, ning viimaks ka neid, mille puhul oli artikli seisukohta toimimisest keeruline määratleda.