Metakognitiivse hinnangu seosed seisundiärevuse, muretsemise ja töömälu soorituse näitajatega

Abstract

Varasemast on teada, et ärevus võib mõjutada töömälu sooritust. Vähem on teada selle kohta, mida inimesed ise usuvad oma soorituse kohta ja kuidas see seondub objektiivselt mõõdetud andmetega. Mida inimesed ise usuvad, kui tugevalt nende sooritus keskendumis- ja mõtlemisülessannetes ja emotsionaalne seisund on omavahel seotud? Ma uurisin, kuidas selline metateadmine ehk teadmine iseenda mõtlemise seaduspäradest (metahinnang), töömälu sooritus, ärevus ja muretsemine võiksid omavahel seotud olla. Uuringus osales 156 inimest vanuses 18-50. Üldvalimil oli näha nõrk negatiivne seos (-0,17, p<0.05) soorituse ja seisundiärevuse vahel. Üldiselt olid osalejad kaldu ülehindamise suunas: anti metahinnang, et seisund mõjutab sooritust üsna palju. Metahinnang ei korreleerunud aga töömälu ülesannete soorituse, Raveni testi soorituse, seisundiärevuse ega muretsemisega. Oluline tulemus oli see, et negatiivne seos ärevuse ja töömälu soorituse vahel ilmnes üksnes neil, kes emotsionaalse seisundi ja mõtlemisvõime tugevasse seosesse ei uskunud. Ärevuse mõju sooritusele võib vahendada see, kas inimene on erinevate seisundite mõju endale teadvustanud, kuidas ta sellesse teadmisesse suhtub ning kas ta on soorituse parandamiseks efektiivseid metakognitiivseid strateegiaid tundma õppinud ja nende rakendamist eelnevalt teadlikult harjutanud. Ma arvan, et tulemused vihjavad sellele, et metakognitiivseid teadmisi ja strateegiaid õpetavad sekkumisprogrammid võivad olla põhjendatud.