Briti erakondade seisukohad sisserände küsimuses Brexiti kontekstis

Abstract

Sisserändega seotud küsimused on viimasel kümnendil muutunud Euroopa ühiskondades väga aktuaalseks parteipoliitika ja avaliku debati teemaks. Mitmetes riikides on paljud kodanikud või terved ühiskonnagrupid sisserände suhtes negatiivselt meelestatud ja esile on tõusnud poliitilised jõud, mis nõuavad sisserände piiramist. Nii ka Suurbritannias, kus sisserändega seotud pinged olid üheks teguriks, mis viisid riigi lahkumiseni Euroopa Liidust. Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, millised olid Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriigi nelja suurima erakonna (Konservatiivne partei, Leiboristlik partei, Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) seisukohad sisserände ja tööjõu vaba liikumise küsimuses perioodil 2015-2019, kuidas erakondade seisukohad vaadeldaval perioodil muutusid ja kuidas nimetatud seisukohad seostusid erakonna positsiooniga Euroopa Liitu jäämise või sealt lahkumise küsimuses. Erakondade seisukohtade uurimiseks on allikmaterjaliks võetud erakondade valimisprogrammid aastatel 2015, 2017 ja 2019. Lisaks programmide sisulisele analüüsile on autor kasutanud Party Manifesto projekti andmeid rändeteema esinemissageduse kohta valimisprogrammides. Analüüsi tulemused näitavad, et sisserände küsimus on Suurbritannias muutunud oluliseks ühiskondlik-poliitiliseks lõheks, mis struktureerib erakondade konkurentsi ja polariseerib valijaid. Seda kinnitab nii sisserände temaatika osakaal valimisprogrammides kui ka erakondade seisukohad rändeküsimustes. Konservatiivid on võtnud kõige negatiivsema hoiaku sisserände osas, leides, et see põhjustab sotsiaalset ja majandusliku survet riigi infrastruktuurile ja kohalikele kogukondadele. Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid vastupidiselt hindavad kõrgelt sisserändajate panust riigi majandusele ja ettevõtlusele. Leiboristliku partei seisukoht on kõikuv: mõistetakse nii sisserände kasulikkust kui ka kahjulikkust ning oldi valmis aktsepteerima mõlemat võimaliku referendumi tulemust. Kinnitust leidis hüpotees, et liberaalset sisserändepoliitikat pooldavad erakonnad pooldasid Euroopa Liitu jäämist (Šotimaa Rahvuspartei ja Liberaaldemokraadid) ning sisserände piiramist nõudvad erakonnad Liidust lahkumist (Konservatiivne partei ja Leiboristlik partei). Seega mängis sisserände küsimus olulist rolli erakondade valimis- ja referendumikampaanias ning Euroopa Liidust lahkumise küsimuse otsustamises.