Positiivsete ja negatiivsete automaatmõtete hindamine depressiooniga patsientidel ja tervetel inimeste
Date
2008-05-22T10:21:23Z
Authors
Journal Title
Journal ISSN
Volume Title
Publisher
Abstract
Description
Magistriprojekti eesmärgiks oli võrrelda depressiivsete ja mittedepressiivsete inimeste positiivseid ja negatiivseid kognitsioone ning tõsta positiivsete automaatmõtete küsimustiku eristavat valiidsust. Töö esimeses osas võrdlesin positiivsete automaatmõtete küsimustiku (AMK-P; Ingram ja Wisnicki, 1988) ja negatiivsete automaatmõtete küsimustiku (AMK-N; Hollon ja Kendall,1980) täitnud 83 depressiooniga patsienti ning neile soo ning vanuse alusel leitud mittedepressiivseid paarilisi. Depressiooniga patsientidel oli oluliselt rohkem negatiivseid mõtteid ja oluliselt vähem positiivseid mõtted kui mittedepressiivsel grupil. Kahte gruppi eristasid kõik AMK-N väited, kuid mitte kõik AMK-P väiteid. Selleks, et tõsta AMKP eristavat valiidsust, mis oli tunduvalt madalam kui AMK-N’l (Vahtra, 2005), leiti töö teises osas AMK-P küsimustikku uued väited. 281 inimest täitsid AMK-P, kuhu oli lisatud uusi väiteid, AMK-N ning düsfunktsionaalseid hoiakuid, emotsionaalset enesetunnet, hetke meeleolu, negatiivseid elusündmusi ja elu jooksul depressiooni esinemist mõõtvad küsimustikud. Positiivsete automaatmõtete küsimustikus asendati üheksa originaalväidet uute, paremate psühhomeetriliste omadustega väidetega.
Saadud uuel väidetekomplektil - AMK-PE’l oli väga kõrge sisemine reliaablus ning ta eristas oluliselt depressiivseid ja mittedepressiivseid inimesi. Automaatmõtete küsimustike põhjal leitud positiivsete ja negatiivsete mõtete suhe (SOM) seostus oluliselt kõikide düsfunktsionaalsust näitavate skaaladega ning eristas depressiivseid ja mittedepressiivseid gruppe. Depressiooni kirjeldamiseks oli regressioonanalüüsis paremad kaks mudelit: mudel, kus olid koos negatiivsete ja positiivsete mõtete sageduseskaalad, ning mudel, mis sisaldas lisaks SOM suhet.