Soopoliitika kujundamine: Euroopa naiste surverühma mõju naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni diskursusele

dc.contributor.advisorUrmann, Helen, juhendaja
dc.contributor.authorDoman, Dalia
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondet
dc.contributor.otherTartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituutet
dc.date.accessioned2024-07-03T10:31:09Z
dc.date.available2024-07-03T10:31:09Z
dc.date.issued2024
dc.description.abstractKäesolevas bakalaureusetöös hinnatakse Euroopa suurima naiste õiguste eest seisva rahvusvahelise huvikaitsevõrgustiku (transnational advocacy network - TAN) mõju Euroopa Liidu (EL) soopoliitilise diskursuse kujundamisele. Kuigi teemaalased autorid (Ferree & Tripp, 2006; Rolandsen Agustín, 2013; Lang, 2009) on leidnud, et naiste õiguste eest seisvad TAN-id on ühed aktiivsemad huvikaitsevõrgustikud, on jäänud TAN-ide rolli uurimine riikidevahelise poliitika kujundajana tahaplaanile (Ahrens & Rolandsen, 2019, 2). Vajadusest täita antud akadeemilist lünka on seatud eesmärgiks teada saada, kas ja mil määral õnnestub Euroopa Naise Surverühmal (EWL) mõjutada EL-i sisest diskursust ning kujundada enda eesmärkidest lähtuvat poliitikat. Eesmärgi täitmiseks esitatakse 4 abistavat uurimisküsimust. Bakalaureusetöös kasutatakse kvalitatiivset uurimislähenemist, tuginedes ekspertintervjuudest ja dokumendianalüüsist saadud sisendile ning nende raames toimuva diskursuse analüüsimisele. Püstitatud küsimuste osas selguseni jõudmise tarbeks analüüsiti kokku 144 tekstandmete dokumenti ning viidi läbi individuaalintervjuud EWL-i ekspertitega. Analüüsi raames hinnatakse EWL-i mõju Naiste Õiguste ja Soolise Võrdõiguslikkuse Komisjoni (FEMM) diskursusele, saades paremat ülevaadet huvikaitsevõrgustike rollist rahvusvahelises poliitilises protsessis. Tulemus näitab, et päevakordades esineb kõige sagedamini naistevastane vägivald (violence against women - VAW) ning sellega seonduvad teemad. Samas veenduti, et vaatamata surverühma ja komisjoni naistevastase vägivalla teemale keskendumisele ei saa tegutsejate (actors) vahel täheldada ühtlast diskursust. Uuring kaardistab, et surverühm põimib proaktiivseid ja reaktiivseid lobitöö strateegiaid ning kasutab kõiki Keck & Sikkinki (1999) poliitdiskursuse ja -tulemuste mõjutamise taktikaid. Samuti saadi teada, et eelmainitud strateegiatel saab olla reaalne mõju, väljendudes surverühma ettepanekute rakendamises EP poolt. Saab väita, et EWL-il on silmapaistev ning äratuntav mõju Euroopa tasandil soopoliitka kujundamisele.et
dc.description.urihttps://www.ester.ee/record=b5696715*est
dc.identifier.urihttps://hdl.handle.net/10062/101103
dc.language.isoet
dc.publisherTartu Ülikoolet
dc.rightsAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniaen
dc.rights.urihttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/
dc.subject.otherbakalaureusetöödet
dc.subject.otherEuroopa Liitet
dc.subject.othersooline võrdõiguslikkuset
dc.subject.othernaistevastane vägivaldet
dc.subject.othernaisedet
dc.subject.otherparlamendikomisjonidet
dc.titleSoopoliitika kujundamine: Euroopa naiste surverühma mõju naiste õiguste ja soolise võrdõiguslikkuse komisjoni diskursuseleet
dc.typeThesisen

Files

Original bundle

Now showing 1 - 1 of 1
Loading...
Thumbnail Image
Name:
doman_dalia_ba_2024.pdf
Size:
585.66 KB
Format:
Adobe Portable Document Format