Erakondade rahastamise õigusliku raamistiku dünaamika ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel

Abstract

Käesoleva bakalaureusetöö uurimisülesandeks oli analüüsida erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist ja selle mõju valimistulemustele Eesti näitel. Uurimistöö esimeses, teoreetilises on esitatud ülevaade erakondade rahastamise õigusliku raamistiku kujunemist taasiseseisvunud Eestis. Peaasjalikult on rõhutud Erakonnaseadusele kui kesksele seadusele, mille alusel korraldatakse erakondade tegevuse rahastamist ja selle kontrolli. Märgitud on ära ka teised olulised seadused, mis koos Erakonnaseadusega moodustavad tervikliku erakondade rahastamist reguleeriva õigusliku raamistiku. Ülevaade on esitatud läbi kolme olulise erakondade majandustegevust puudutava osise: annetused, riigieelarvelised eraldised ja rahastamise järelevalve. Uurimuse teises, empiirilises osas on analüüsitud erakondade valimiskampaania kulude mõju valimistulemustele Riigikogu valimiste kontekstis. Analüüsitud on Riigikogu valimised alates 1995. aasta valimistest lõpetades 2019. aasta valimistega. Kokku seitse valimiskampaaniat. Kokkuvõtteks on tõdetud, et valimiskampaania kulude ja valimistel saadud toetuse vahel on tugev positiivne seos. Kõige tugevam korrelatsioon kampaaniakulude ja toetusprotsendi vahel oli 2003. ja 2007. aasta Riigikogu valimistel. Varasematel valimistel on antud kahe muutuja vaheline seos olnud märkimisväärselt nõrgem. Hilisematel valimistel 2011., 2015. ja 2019. aastal on seos olnud mõnevõrra nõrgem, ent sellele vaatamata tähelepanuväärselt tugev.