Avaliku arvamuse kujundamine Venemaa siseriiklikus meedias 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikti näitel
| dc.contributor.advisor | Pääbo, Heiko, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kudrjavtseva, Olga | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2021-06-29T07:53:11Z | |
| dc.date.available | 2021-06-29T07:53:11Z | |
| dc.date.issued | 2021 | |
| dc.description.abstract | Meedia tänapäeval ei ole lihtsalt informatsiooni edastaja. Lai auditoorium, teabe edastamise kiirus ja meedia kättesaadavus võimaldab kasutada meediat poliitilistel eesmärkidel, kujundades teatud avaliku arvamust. Autoritaarsetes režiimides on meedia eriti haavatav poliitiliste eesmärkide elluviimiseks, kuna see on valitsuse kontrolli all. Avalik arvamus on oluline võimu ja valitsuse otsuste legitimiseerimises. Selleks, et võim oleks täielikult legitiimne, peavad elanikud olema sellega nõus ning teatud avaliku arvamuse kujundamise abil tekitatakse arusaama, et tehtav otsus on õige ja vajalik. Avalik arvamus autoritaarses režiimis on vahend poliitilise eesmärgi – võimu legitimiseerimise – saavutamiseks. Antud töö eesmärk oli uurida Mägi-Karabahhi konflikti kajastamist Venemaa siseriiklikus meedias. Konflikti osapoolteks olid Armeenia ja Aserbaidžaan ning mõlema osapoolega on Venemaal sõbralikud suhted. Venemaa osales relvarahukokkuleppe saavutamises ning selle tulemusena olid viidud konfliktitsooni vene sõjaväelased rahu tagamiseks. Venemaa ametlik positsioon konfliktis oli neutraalne. Töö käigus otsiti vastust küsimusele, missuguse avaliku arvamuse kujundati ning mil määral hoiti meedias neutraalsust, mida ametlik joon väljendas. Kvalitatiivse sisuanalüüsi meetodit kasutades olid analüüsitud RIA meediaväljaande uudiseartiklid tuvastamaks konflikti osapoolte ja teiste toimijate kajastust. Oli leitud, et kuigi uudiseartiklites seisukohti väljendades säilitasid Venemaa valitsuse esindajad, poliitikategelased ja eksperdid neutraalsust, domineeris meedias pilt, mille kohaselt oli Aserbaidžaan konflikti agressor ning meedia oli seega Armeenia kasuks. Meedia järelikult hoidis neutraalsust vaid teatud määral. Venemaa kajastus meedias oli aga väga positiivne. Venemaa oli kajastatud meedias kui vajalik toimija konflikti lahendamiseks. Kujundati selline avalik arvamus, mille baasil võib väita, et Venemaa otsus viia konfliktitsooni sõjaväelasi rahu tagamiseks oli õige ja vajalik ning otsus oli seega legitiimne. | et |
| dc.description.uri | https://www.ester.ee/record=b5451469*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/72747 | |
| dc.language.iso | est | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.rights | openAccess | et |
| dc.rights | Attribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 International | * |
| dc.rights.uri | http://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/ | * |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | avalik arvamus | et |
| dc.subject.other | meedia | et |
| dc.subject.other | meediarepresentatsioon | et |
| dc.subject.other | Mägi-Karabahhi konflikt | et |
| dc.subject.other | Venemaa | et |
| dc.subject.other | Armeenia | et |
| dc.subject.other | Aserbaidžaan | et |
| dc.title | Avaliku arvamuse kujundamine Venemaa siseriiklikus meedias 2020. aasta Mägi-Karabahhi konflikti näitel | et |
| dc.type | Thesis | et |