Haigusekesksest meditsiinisüsteemist perekeskseks – kuidas toetada lapsega haiglasse sattunud vanemaid
| dc.contributor.advisor | Kiisel, Maie, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Kostabi, Evelin | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2016-06-20T13:29:10Z | |
| dc.date.available | 2016-06-20T13:29:10Z | |
| dc.date.issued | 2016 | |
| dc.description.abstract | Seni on Eesti praktikas lapsevanemaid oma lapsega haiglas viibides uuritud vaid kvantitatiivseid uurimismeetodeid kasutades, minu uurimistöö läheneb antud teemale kvalitatiivselt. Püstitasin järgmised uurimisküsimused: kuidas lapsega haiglas viibivad lapsevanemad hindavad hetkel haiglas toimuvat meditsiinipersonali ja lapsevanemate vahelist suhtluse korraldust, kuidas lapsevanema vajadus meditsiinipersonaliga suhtlemise järele muutub seoses lapse haiguse kuluga ja erinevates osakondades viibimisega ning kuidas see haigla igapäevaelus välja näeb. Töö empiiriline osa on koostatud fookusgrupi ja vaatlusuuringute põhjal. Kuna lapsevanemate aeg haiglas muudeks tegevusteks on piiratud ja fookusgrupi uuringud on ajamahukad, kujunes lõplikuks valimiks üheksa lapsevanemat kolmest erinevast etapist lapsega haiglasse sattumisel. Lisaks viisin läbi vaatlusuuringud neljas erinevas lastega tegelevas osakonnas, kus jälgisin õdede igapäevatöö aspekte, mis puudutasid suhtlemist lapsevanemaga. Fookusgrupi uuringutest uuringus osalenud lapsevanematega selgus, et lapsevanemate kirjeldustes oma lapsega haiglas veedetud kogemusest on olulisemad teemad: informatsiooni saamine, kaasamine, haigla keskkond, suhted õdedega ning suhted lapsevanemate ja teiste osapoolte vahel. Vaatlusuuring näitas, et osakondades toimivad õde-lapsevanem ja õde-arst suhtelmise viisid ja õde-lapsevanem suhtlemise teemad on erinevad. Uurimistöö käigus läbi viidud analüüsi tulemusena tõin välja ka soovitused haiglale lapsevanemate, kes lapsega haiglas viibivad, toimetuleku parandamiseks, millest ühed on otseselt õdede tegevusele suunatud: õdede osakondade vahelise kogemuse suurendamine ja ühtse koheselt igapäevatöösse rakendatava koolitusmetoodika välja töötamine ja teised lastevanematele suunatud: lapsevanemate omavahelise suhtlemise võimaldamine haigla keskkonnas ja pikaajalistele patsientidele informatsiooni ühtlustamise koosistumised ravimeeskonna liikmetega. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4576788*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/51940 | |
| dc.language.iso | et | et |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | magistritööd | et |
| dc.subject.other | haiglad | et |
| dc.subject.other | haiglaravi | et |
| dc.subject.other | suhtlemine | et |
| dc.subject.other | lapsed | et |
| dc.subject.other | lapsevanemad | et |
| dc.title | Haigusekesksest meditsiinisüsteemist perekeskseks – kuidas toetada lapsega haiglasse sattunud vanemaid | et |
| dc.type | Thesis | en |