Eesti prostitutsioonipoliitika võimalikud arengusuunad: seksi ostmise kriminaliseerimine või prostitutsiooni legaliseerimine

Abstract

Prostitutsioon, kuigi võib tavainimesele tihti märkamatuks jääda, on Eestis laialdasemalt levinud kui enamikes Euroopa riikides. Olenemata sellest, kas vaatleme prostitutsiooni ennast probleemina või mitte, on prostitutsioon tihedalt seotud muude probleemide, eelkõige suguhaiguste, levikuga. HIV leviku osas edestab Eesti samuti teisi Euroopa Liidu riike ning eriti levinud on nakkus prostituutide seas. Praegune dekriminaliseeriv prostitutsioonipoliitika ei ole olnud tõhus võitlemaks prostitutsiooniga seotud probleemide vastu ning viimane aeg oleks kaaluda muid lahendusi. Käesolev töö võrdleb kahte enim kõneainet pakkunud prostitutsioonipoliitika mudelit, mis erinevad nii prostitutsiooni käsitluste, eesmärkide kui meetodite poolest. Nendeks on Rootsi mudel ehk seksi ostmise kriminaliseerimine ning Madalmaade mudel ehk prostitutsiooni legaliseerimine ja reguleerimine. Töö eesmärk on välja selgitada kahest sobivaim alternatiiv Eesti praegusele prostitutsioonipoliitikale. Sobivuse selgitamiseks hindab autor prostitutsioonipoliitikate Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjusid Eestis esinevate probleemide lõikes; mudelite vastavust Eesti elanike ootustele prostitutsioonipoliitika osas ning võrdleb poliitikate rakendamisele eelnenud olukordi riikides, hindamaks mil määral on Rootsis ja Madalmaades avaldunud mõjud Eestis tõenäolised. Autor leiab töös, et ühetaolist arusaama Eesti elanikel prostitutsioonist ei ole. Olenevalt küsimusest, samastutakse kohati nii feministliku kui funktsionalistliku käsitlusega. Olukorra poolest seoses prostitutsiooniga sarnaneb Eesti rohkem Madalmaadele. Sarnane on prostituutide osakaal elanikkonnast; kohad, kus prostitutsioon aset leiab; ning mõlema näol on tegemist seksiturismi sihtriigiga. Peamisteks prostitutsiooniga seotud probleemideks Eestis on autori hinnangul suguhaiguste levik; prostituutide vastu suunatud vägivald ning inimkaubandus. Rootsi prostitutsioonipoliitika mudel ei parendaks olukorda Eestis nende probleemide lõikes. Madalmaade mudel omab potentsiaali vähendamaks vägivalda prostituutide vastu. Suguhaiguste leviku osas on muutused Madalmaades olnud samuti positiivsemad kui Rootsis. Inimkaubanduse osas ei pea autor tõenäoliseks märkimisväärseid mõjusid kumbagi mudeli rakendamisel. Eesti jaoks kahest variandist sobilikumaks hindab autor sellest tulenevalt Madalmaade mudelit. Madalmaade mudeli näol ei ole tegemist optimaalse lahendusega Eesti jaoks. Näiteid legaliseeriva ja reguleeriva prostitutsioonipoliitika rakendamisest on aga veel – edaspidisetes uurimustes võiks autori hinnangul võrrelda Eestit just nendega. Märksõnad: prostitutsioon, prostitutsioonipoliitika, feminism, funktsionalism