Rände gravitatsioonimudeli headuse testimine Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Rakvere näitel aastatel 2012-2015
| dc.contributor.advisor | Ainsaar, Mare, juhendaja | |
| dc.contributor.author | Jõgi, Robin Aleks | |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond | et |
| dc.contributor.other | Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut | et |
| dc.date.accessioned | 2017-06-15T10:21:13Z | |
| dc.date.available | 2017-06-15T10:21:13Z | |
| dc.date.issued | 2017 | |
| dc.description.abstract | Antud bakalaureusetöö eesmärgiks oli testida rände gravitatsioonimudeli headust Eesti suuremate linnadega seotud siserände puhul. Samuti otsisin vastuseid küsimustele, kui suurel määral on Eesti siserännet võimalik rände gravitatsioonimudeliga ette ennustada ning missugune mudelitest on linnade puhul kõige täpsem. Kasutasin 4 erinevat mudelit, kus esimese kolme puhul on kasutatud rahvaarvu, linnade vahemaad, konstanti, töötuse määra ja elanike kuukeskmist brutopalka ning viimases mudelis on kõik eelnevad muutujad integreeritud üheks suureks mudeliks. Sobiva konstandi leidmine oligi selle töö esimeseks tulemuseks - lihtsalt linnade rahvaarvust ning nendevahelisest kaugusest Eesti linnade puhul rändevooge ennustada ei saa, sest tulemused on liiga erinevad. Mudelite veaprotsente analüüsides selgus, et kasutatud rände gravitatsioonimudelitest osutus valitud linnade puhul kõige täpsemaks vahemaad, rahvaarvu, konstanti ja elanike kuukeskmist brutotulu arvestav mudel. Vaatamata sellele, et näiteks Rakvere kogu rändevooge ennustas kõige paremini esimene mudel, Tallinna rännet teine ning näiteks Tartu rännet neljas, on kokkuvõttes kolmanda mudeli viga teistest kõige madalam. Tulemustest selgus, et gravitatsioonimudel võib olla Eesti puhul abiks siserände ennustamisel, kui valida sellesse õiged muutujad. Ainult töötuse määra kasutamisel on veaprotsendid suuremad, kuid palganumbrite arvestamisel on rändesuundade ennustused õiged ning ka linnade ja aastate lõikes on tulemused täpsemad. Soovitan tulevikus uurida rände gravitatsioonimudeliga Eesti maapiirkondade ja linnade vahelist rändeintensiivsust. Kuna rändemotivatsioon võib erineda vastavalt soole ja vanusele, soovitan proovida kasutada mudelit väikeste inimgruppide kaupa ning töötuse määra asemel kasutada mõnda muud muutujat, mis võiks vastava inimgrupi rändemotivatsiooni tõsta või langetada. Kuna inimesed ei pruugi reageerida kiiresti sotsiaalsetele ja majanduslikele muutustele, võiks uurida, kas rände gravitatsioonimudel on pikaajalise rände ennustamisel täpsem. | et |
| dc.description.uri | http://www.ester.ee/record=b4682977*est | |
| dc.identifier.uri | http://hdl.handle.net/10062/56728 | |
| dc.language.iso | est | en |
| dc.publisher | Tartu Ülikool | et |
| dc.subject.other | bakalaureusetööd | et |
| dc.subject.other | ränne (demogr.) | et |
| dc.subject.other | siseränne | et |
| dc.subject.other | mudelid | et |
| dc.subject.other | Tartu | et |
| dc.subject.other | Tallinn | et |
| dc.subject.other | Pärnu | et |
| dc.subject.other | Narva | et |
| dc.subject.other | Rakvere | et |
| dc.title | Rände gravitatsioonimudeli headuse testimine Tallinna, Tartu, Pärnu, Narva ja Rakvere näitel aastatel 2012-2015 | et |
| dc.type | Thesis | en |