Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30332
Browse
Browsing Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses by Author "Ainsaar, Leho, juhendaja"
Now showing 1 - 7 of 7
- Results Per Page
- Sort Options
Item Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafia(Tartu Ülikool, 2021) Kabel, Marko; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti Siluri basaalkihtide litostratigraafiline liigestus on viimase 50 aasta vältel üldiselt püsinud stabiilsena. Sellegipoolest on üksusi ja nende korrelatsioone revideeritud, aga alati pole varem püstitatud üksuste piiritlemisel jälgitud Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtet, et litostratigraafilise üksuse püstitamise aluseks on ainult kivimilised tunnused. Antud töös on esitatud kümne puursüdamiku Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste kihistu makrolitoloogiline kirjeldus ja vastavate läbilõigete võrdlus profiilil Tartu – Kesk-Eesti – Raplamaa – Hiiumaa. Töö eesmärgiks oli Varbola kihistu piiritlemine mergli osakaalu muutuse ja tempestiitide (tormikihtide) esinemissageduse alusel ning Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Hilliste kihistu detailne litoloogiline võrdlus rifikivimi esinemise/puudumise ning kirjanduses esitatud levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal. Varbola kihistu mergli osakaalu vähenemine ülespoole kajastab veetaseme langust. Madalam merglisisaldus eristab Varbola kihistut Õhne kihistust, millele on üldiselt omane mergli suurem (>40%) osakaal. Varbola kihistu ülemises osas jõuab mergli osakaal lasuva Tamsalu kihistu oma tasemele enne massilise Borealis borealis’e kivimisse ilmumist. Töös esitatud Hilliste kihistu ja Tamsalu kihistu Karinu kihistiku makrolitoloogilise kirjelduse, levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal saab väita, et Hilliste kihistu biohermid ja krinoidlubjakivid esinevad laiguti ning neid sisaldavate läbilõigete vahel levivad lubjakivid on väga sarnased Karinu kihistiku lubjakividele. Tulemus võib saada aluseks Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtetest lähtuvale litostratigraafilise liigestuse revisjonile uuritud stratigraafilises intervallis.Item Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Triinu; Ainsaar, Leho, juhendaja; Põldvere, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates(Tartu Ülikool, 2014) Kuslap, Anna-Liisa; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Palaeozoic carbon isotope anomalies and sample-scale component analysis(Tartu Ülikool, 2022) Martin, Imre Andreas; Ainsaar, Leho, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondPaleosoikumi karbonaatsete settekivimite süsinuku isotoopkoostise uuringud on peaaegu eranditult keskendunud täiskivimi analüüsidele, et rekonstrueerida paleokliimat, eeldades isotoopkoostise piiratud heterogeensust proovi-skaalas. Mitmed uuringud on aga näidanud, et erinevate kivimi komponentide δ13C väärtused võivad võrreldes täiskivimiga oluliselt erineda. Erilist tähelepanu on pööratud positiivsetele δ13C ekskursioonide uurimisele, mis tõenäoliselt peegeldavad kindlaid kliimasündmusi. Antud töö keskendub kahele suurimale Paleosoikumi δ13C ekskursioonile, Hirnanti Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (HICE) Ordoviitsiumi ajastu lõpus ja Kesk-Ludfordi Süsiniku Isotoobi Ekskursioon (MLCIE) Siluri ajastul. Varasemad täiskivimi uuringud on näidanud kõrgete δ13C väärtustega karbonaatkivimite intervallide esinemist Balti piirkonna läbilõigetes, mis stratigraafiliselt vastavad HICE ja MLCIE esinemise tasemetele. Uurimaks nende kõrge δ13C väärtusega kivimite isotoopkoostise homogeensust, valiti eelnevalt teostatud täiskivimi analüüside tulemuste põhjal kaks proovi, Põhja-Eesti Pandivere piirkonna Karinu ja Kamariku puursüdamike HICE intervallis, üks proov Lõuna-Eesti Otepää südamiku HICE intervallist ja kaks proovi Kesk-Leedu Vidukle puursüdamiku MLICE intervallist. Prooviskaalas teostatud mass-spektromeetriliste (IRMS ja SIMS) analüüside tulemused näitavad, et isegi väikestest proovidest saadud erinevate kivimkomponentide koostise hajuvus keskmisest ning täiskivimi väärtusest suureneb koos analüüsitud materjalide litoloogilise heterogeensuse suurenenemisega. Piiratud heterogeensust proovi-skaalas ja head vastavust täiskivimi δ13C väärtustega on näha mikriitsetes proovides, samas kui mudalis-teraliste ja teraliste lubjakiviproovide δ13C väärtuste vahemik on kuni 5‰ ning mitmete komponentide väärtused on kuni 3‰ raskemad kui täiskivimi väärtused. Litoloogiliselt erinevatele proovidele tehtud uuringu tulemusena on võimalik anda enne proovide analüüsimist hinnang, vähendades proovide arvu ning samal ajal säilitades andmete usalduväärsust, et rekonstrueerida δ13C kõveraid, mis võiksid täpsemini peegeldada settimisaegseid tingimusi. Umbes 3‰ δ18O varieeruvust on näidatud litoloogiliselt kõige heterogeensemas Otepää proovis ning saadud kombineeritud andmed kinnitavad, et isotoopsignaalid ei ole täielikult diageneesist mõjutatud. Lisaks võib kõrge magneesiumi sialdusega materjalides näha 18O-ga rikastumist (∼1‰), mida toetavad ka varasemad uuringud.Item Siluri karbonaatkivimite lasuvusrikked Pandivere kõrgustiku edelaosas ja nende mõju tehnoloogilise lubjakivi maardlatele(Tartu Ülikool, 2014) Ojamäe, Kristiina; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Puura, Väino, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKäesolev töö on rakendusliku suunitlusega, mis tehti koostöös Nordkalk AS-iga uurimaks võimalikke tulevikuperspektiive tehnoloogilise lubjakivi kaevandamisel Karinu ja Metsla maardlate ümbruses. Magistritööst selgus, et uuringualal esinevad tektoonilised rikked, mis on seotud Kirde-Eestis laialdaselt uuritud jooneliste rikkevöönditega. Karinu ja Metsla maardlate läheduses paiknevad rikked on sarnaselt Kirde-Eestis esinevatele kas kirde-edela, põhja-lõuna või loode-kagu suunalised. Rikkevööndite vertikaalne nihkeamplituud jääb üle seitsme meetri ning riketel on enamasti tõstetud ida- või kagutiib. Morfoloogialt kujutavad rikked ilmselt fleksuurilaadseid paineid, mis on läbistatud väiksemate murrangute poolt. Geoloogiliste kaartide ja läbilõigete abil määratleti Karinu karjääri lähistel kaks ning Metsla maardla ümbruses üks rikkevöönd. Lisaks andsid sellele suures osas kinnitust ka uuringualal läbi viidud geofüüsikalised mõõtmised. Hea kvaliteediga lubjakivi (CaO >50%, MgO <2,8%, lahustumatu jääk <2%) paikneb Tamsalu kihistu Tammiku ja Karinu kihistikes. Tektoonilistes riketes on toimunud lubjakivis sekundaarsed muutused, nagu kivimi purustumine ja dolomiidistumine, mis on vähendanud tehnoloogilise lubjakivi kvaliteeti. Nendel aladel on kivimis vähenenud CaO (30–48%) ja suurenenud MgO (5–12%) sisaldus. Lahustumata jäägi sisaldused jäävad ka rikkevööndite piires üldjuhul heaks (alla 2%). Aladel, kus lasuvustingimustes rikkeid ei esinenud, on üldjuhul ka lubjakivi kvaliteet parem ning sobivam tehnoloogilise lubjakivi kaevandamiseks.Item Siluri tormisetted Raikküla ea rannameres Kalanas(Tartu Ülikool, 2013) Laan, Mare; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Ülem-Ordoviitsiumi ja Alam-Siluri karbonaatkivimite mineraalne ja isotoopkoostis Läti läbilõigetes(Tartu Ülikool, 2019) Pokk, Ailar; Hints, Olle, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva töö eesmärk on kirjeldada Ordoviitsiumi- ja Siluriaegse Balti Paleobasseini arengut Läti Vabariigi territooriumil kasutades mineraloogilist ja isotoopgeoloogilist uurimismeetodi ja võrrelda tulemusi teiste samaväärsete uurimustega. Mõlema puuraugu δ13Ccarb ja δ13Corg väärtused, hoolimata erinevatest asukohtadest basseinis, kannavad sarnaseid trende. Mõlema puuraugu mineraloogilised ja isotoopgeoloogilised tulemused kajastavad Balti paleobasseini settelugu täiendades seniseid teadmisi basseini tekkimisest ja kujunemisest.