Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses
Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30332
Browse
Browsing Geoloogia osakonna magistritööd – Master's theses by Title
Now showing 1 - 20 of 62
- Results Per Page
- Sort Options
Item Active filtration of phosphorus in Ca-rich hydrated oil shale ash filters: effect of hydraulic retention time and pollutants loading rate(Tartu Ülikool, 2014) Plado, Maris; Kõiv, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondProjekti “Fosforiärastustehnoloogiad märgalapuhastites: põlevkivituhasette filtersüsteemide omadused ja pikaajaline toimimine” raames käivitati 2013. aasta septembris Nõo reoveepuhasti juures välikatse, mis kestab 2015. aasta augustini. Käimasoleva välikatse eesmärgiks on leida sobilik spetsiaalselt fosfori-ärastusele orienteeritud puhastus-süsteem haja-asustuses paiknevatele majapidamistele, väikeasulatele, ettevõtetele jne. (reostuskoormus 5 kuni 500 IE). Katse hindab varasemate uurimustööde käigus efektiivseks osutunud hüdratiseerunud põlevkivituha pikaajalist fosfori sadestamise (Ca-fosfaadina) potentsiaali ning materjali eluiga kõrge reostuskoormuse korral. Täismõõtmetes katse, mis imiteerib 5 IE suuruse reostuskoormusega reoveeallikat (nt. eramajapidamine), koosneb eelpuhastus etapist (2 m3septikust; NS) ja kahest paralleelselt töötavast pinnasfiltersüsteemist, mis erinevad ainult hüdraulilise režiimi poolest (see mõjutab reovee viibeaega filtris). Esmane reovee puhastus toimub vertikaalvoolulistest pinnasfiltrites (NV1 ja NV2, mõlema maht 3 m3), milles on filtermaterjaliks erineva fraktsiooniga kergkruus. Sekundaarne puhastus toimub horisontaalvoolulistes pinnasfiltrites (NH1 ja NH2; mõlema filtri maht 8 m3), mille täitematerjaliks on hüdratiseerunud põlevkivituhk. Esimene pinnasfiltersüsteem (NV1+NH1) on stabiilse hüdraulilise režiimiga (perioodiliselt iga 40 minuti tagant (0,55 m3/d) ning teise pinnasfiltersüsteemi (NV2+NH2) korral imiteerib režiim ühepereelamu reoveeteket – hommikuti/õhtuti ja nädalavahetuseti on vee kasutus intensiivsem (5 päeva nädalas 0,4 m³/d ja 2 päeva 0,9 m³/d). Mõlema pinnasfiltersüsteemi hüdrauliline koormus on aga sama – 3,83 m3/nädalas. Käesoleva magistritöö eesmärkideks on: analüüsida hüdratiseerunud põlevkivituha P-ärastuse efektiivsust kõrge reostuskoormusega katses; kindlaks määrata eelpuhastuse ja esimese astme puhastuse roll orgaanilise aine ja teiste reoainete eemaldamises; hinnata erineva hüdraulilise režiimi mõju fosforiärastusele hüdratiseerunud tuhas; uurida kõrge reostuskoormuse mõju hüdratiseerunud tuha efektiivsusele ja jälgida reostuse levikut tuhafiltrites.Item Arseeni ärastamine põhjaveest – rauaärastusseadmete töö efektiivsus ja laborikatsed(Tartu Ülikool, 2023) Krull, Annamaria; Karro, Enn, juhendaja; Männik, Magdaleena, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondArseen on inimorganismile toksiline element, seetõttu on Eestis joogiveele kehtestatud arseeni piirsisalduseks 10 μg/L. 2017. aastal tuvastati Tartu linna põhjaveevarude ümberhindamise käigus joogiveele kehtestatud piirsisaldusest kõrgemaid arseeni sisaldusi. Arseen on võimeline adsorbeeruma rauaühendite pinnale, mille tulemusena eemaldub arseen veest. Käesoleva magistritöö eesmärk on välja selgitada, kui tõhusalt eemaldavad põhjaveest arseeni töötavad rauaärastusseadmed ja kui efektiivsed on erinevad filtermaterjalid ning rauaühendid arseeni ärastamisel. Töö raames uuriti viie puurkaevu puhul vee keemilise koostise muutust enne ja peale rauaärastusseadmeid, ning teostati kaks arseeni ärastamise laborikatset, mille raames katsetati kolme erineva filtermaterjali (kvartsliiv, greensand ja birm) arseeni sidumisefektiivsust.Item Chert-dolostone sequences in Zaonega Formation, Karelia: implication to the chert origin(Tartu Ülikool, 2014) Üpraus, Kärt; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Composition of magnetite trace elements in the Jõhvi magnetic quartzite in north-east Estonia as an indicator of iron mineralization processes(Tartu Ülikool, 2024) Ratt, Alvar; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThe aim of this master’s thesis was to study the origin of the iron mineralisation in the crystalline basement from the Jõhvi magnetic anomaly, Estonia, using the geochemical analysis of the magnetite trace elements. Magnetite-bearing samples from the magnetite mineralisation intervals of drill cores PA-1 and PA-2 were described petrographically, and the trace element composition of the magnetite was characterised by using analytical scanning electron microscopy and laser ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The results of this study show that magnetite divides into different types depending on the host rock mineral composition. Compared to the previous studies on magnetite trace-element composition from various iron ore deposits, the initial origin of Jõhvi magnetite mineralization was most likely related to the formation of the banded iron formation (BIF). However, the trace-element composition of the magnetite has been changed due to orogenetic granulite facies regional metamorphism and alteration by hydrothermal fluids.Item Conodont biostratigraphy across the lower boundary of the Haljala Stage in northwestern Estonia(Tartu Ülikool, 2016) Paiste, Tõnn; Männik, Peep, juhendaja; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Devoni ladestu liigestus Eestis vertebraatide kvantitatiivse biostratigraafia alustel(Tartu Ülikool, 2016) Ani, Tavo; Meidla, Tõnu, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Eesti glaukoniitliivakivi K-termoväetise toormena(Tartu Ülikool, 2018) Puhke, Marcus-Heinrich; Liira, Martin, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva töö raames uuriti Eesti glaukoniitliivakivi sobivust K-termoväetise tootmiseks Verde Potash välja töötatud tehnoloogiaga. Verde Potash kasutab K-termoväetise tootmiseks Neoproterosoikumi vanusega glaukoniitsavi (verdete), mida kaltsineeritakse koos lubjakiviga. Kaltsineerimisel moodustavad CaO või MgO, mis reageerivad glaukoniidi mineraali silikaatse osaga ning reaktsiooni käigus tekivad stabiilsed Ca- ja Mg silikaadid, samas kui kaalium seotaks klaasifaasi ja muutub samal ajal vees lahustuvaks. Ordoviitsiumi Leetse kihistu glaukoniitliivakivi on võrreldes verdete glaukoniitsaviga sarnase K-sisalduse, kuid kõrgema Fe ja Mg sisaldusega, mis mõjuvad pärssivalt kaaliumit sisaldava kasuliku klaasifaasi tekkimisele. Seda täheldati Eesti glaukoniitliivakivi kaltsineerimisel dolomiidistunud lubjakiviga, kus klaasistumine toimus vaid osaliselt temperatuuridel 1200 °C. Samas alternatiivse Ca allikana kasutatud põlevkivituhaga algas segudes klaasitumine juba 1000 °C juures ning oli enamustes segudes täielik 1200 °C juures. Leostuskatsed näitasid, et kaaliumit leostus enim glaukoniitliivakivi ja põlevkivituha segudes, kus kõrgeim leostuvus 10:1 vedelik-tahkis suhtes saavutati glaukoniit-põlevkivituhk segudes vahekorraga 30–70, mida oli kaltsineeritud 1000 °C juures, kus mõõdeti lahustunud K-sisalduseks 1472 mg/l. Parimas glaukoniitliivakivi ja lubjakivisegus oli vastav näitaja 143,2 mg/l, segus glaukoniidi ja lubjakivi sisaldusega 50–50. Uurimustöö tulemused näitavad Eesti glaukoniitliivakivi potentrattsetsiaali K-termoväetise tootmiseks segudes põlevkivituhaga, millega toimub klaasistumine vähemalt 100–200 °C madalamal temperatuuril (1000–1200 °C) ning mille K leostumisefektiivus oli 24-tunnises katses kuni 40%. Samas kaasneb nendes segudes koos K vabanemisega ka kiire ja intensiivne sulfaatide leostumine ning samuti kroomi mobiliseerumine, mille põhjused ja võimalik käitumine vajavad täpsemalt selgitamist edasistes uuringutes.Item Eesti Siluri basaalkihtide litostratigraafia(Tartu Ülikool, 2021) Kabel, Marko; Meidla, Tõnu, juhendaja; Ainsaar, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondEesti Siluri basaalkihtide litostratigraafiline liigestus on viimase 50 aasta vältel üldiselt püsinud stabiilsena. Sellegipoolest on üksusi ja nende korrelatsioone revideeritud, aga alati pole varem püstitatud üksuste piiritlemisel jälgitud Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtet, et litostratigraafilise üksuse püstitamise aluseks on ainult kivimilised tunnused. Antud töös on esitatud kümne puursüdamiku Õhne, Varbola, Tamsalu ja Hilliste kihistu makrolitoloogiline kirjeldus ja vastavate läbilõigete võrdlus profiilil Tartu – Kesk-Eesti – Raplamaa – Hiiumaa. Töö eesmärgiks oli Varbola kihistu piiritlemine mergli osakaalu muutuse ja tempestiitide (tormikihtide) esinemissageduse alusel ning Tamsalu kihistu Karinu kihistiku ja Hilliste kihistu detailne litoloogiline võrdlus rifikivimi esinemise/puudumise ning kirjanduses esitatud levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal. Varbola kihistu mergli osakaalu vähenemine ülespoole kajastab veetaseme langust. Madalam merglisisaldus eristab Varbola kihistut Õhne kihistust, millele on üldiselt omane mergli suurem (>40%) osakaal. Varbola kihistu ülemises osas jõuab mergli osakaal lasuva Tamsalu kihistu oma tasemele enne massilise Borealis borealis’e kivimisse ilmumist. Töös esitatud Hilliste kihistu ja Tamsalu kihistu Karinu kihistiku makrolitoloogilise kirjelduse, levikuandmete ja lasumussuhete analüüsi põhjal saab väita, et Hilliste kihistu biohermid ja krinoidlubjakivid esinevad laiguti ning neid sisaldavate läbilõigete vahel levivad lubjakivid on väga sarnased Karinu kihistiku lubjakividele. Tulemus võib saada aluseks Rahvusvahelise Stratigraafia Juhise põhimõtetest lähtuvale litostratigraafilise liigestuse revisjonile uuritud stratigraafilises intervallis.Item Fosfori esinemisvormid Laanemere pohjasetetes(Tartu Ülikool, 2022) Ausmeel, Markus; Liira, Martin, juhendaja; Suuroja, Sten; Lepland, Aivo; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKäesoleva magistritöö eesmärgiks oli välja selgitada fosfori esinemisvormid Läänemere pindmistest põhjasetetes kahes piirkonnas: Soome lahe suudmes ja Liivi lahes, ning seeläbi hinnata põhjasetete fosfori mõju Läänemere keskkonnaseisundile. Varasema ulatusliku toitainete sissekande tagajärjel on fosfor akumuleerunud merepõhja setetesse, kust see võib soodsatel tingimustel järk-järgult veesambasse tagasi vabaneda. Soome lahe suudme ning Liivi lahe põhjasetete analüüsimisel selgus, et soodsatel tingimustel mobiilseks muutuva fosfori osakaal on märkimisväärne, et mõjutada Läänemere keskkonnaseisundit veel aastakümneteks.Item Fosfori sidumise vorm ja dünaamika Nõo põlevkivituhasette filtrites(Tartu Ülikool, 2016) Tamm, Kristjan; Paiste, Päärn, juhendaja; Kõiv-Vainik, Margit, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Geochemistry, microstructure and origin of recent phosphorites on the Namibian margin(Tartu Ülikool, 2016) Mänd, Kaarel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Lepland, Aivo, juhendaja; Bailey, Jake, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Geopolymeric potential of the Enefit 280 oil shale solid heat carrier retorting ash(Tartu Ülikool, 2016) Paaver, Peeter; Paiste, Päärn, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Gravity and magnetic study of the Luusika potential field anomaly(Tartu Ülikool, 2015) Dmitrijeva, Marija; Plado, Jüri, Juhendaja; Oja, Tõnis, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondThe high positive gravity anomaly values discovered by Estonian Land Board in 2010-2011 indicated gravity increase of 6.3 mGal in Luusika area. The ground-based magnetic survey identified magnetic anomaly within Luusika area and gave new information of the underlying rock unit magnetic properties. The ground-based magnetic measurements showed good correlation to the observed Bouguer anomaly. The depth estimation was done on the basis of Bouguer anomaly profiles. The calculations suggested that Luusika rock unit does likely not outcrop under sedimentary cover. The mean anomaly-mass center point (z) was estimated to be 2500 m whereas the calculated result of maximum limiting depth (zT) of the body top is 3000 m. The data were sufficient for creating models of causative source and testing different lithologies. For magnetic modeling the orientation of remanent magnetization was necessary to produce reliable model. Remanent magnetization was characterized by age-appropriate direction. The lithologies of Alutaguse domain and post-orogenic and anorogenic intrusions were simulated. Conclusions of the modelling are: 1. The depth (zT) to the top of the body is 600 ... 1800 m. 2. The density of Luusika Bouguer anomaly causative source is 2760 … 2920 kg/m3. 3. Magnetic anomaly is produced by rock unit with very high magnetic susceptibility values of = 20000 … 56000 × 10-6 SI compared to the background. Similar petrophysical properties are documented for post-orogenic and anorogenic plutons occurring in Estonian basement. The Luusika anomaly lies within the Middle-Estonia fault zone, which hosts several post-orogenic intrusions; as a result, it could be interpreted as Taadikvere-like rock unit. Also, a few rapakivi related intrusions (Abja and Sigula) discovered in Precambrian basement of Estonia could be proposed to be the source of the potential field anomalies. The modeling and comparison of petrophysical properties of lithologies suggest that Luusika causative source is intermediate to mafic rock by composition, similar to Abja, Sigula, or Taadikvere and probably related to presence of Middle-Estonian fault zone.Item In situ detrital zircon U-Pb age dating in Lastoursville Sub-Basin carbonate-black shale deposits in Francevillian Basin, Gabon(Tartu Ülikool, 2024) Kuusk, Carmel; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondThe aim of this master thesis was, first, to test the applicability of the in situ zircon U-Pb dating technique on small zircon grains from carbonate and black-shale rocks and, second, to refine the maximum depositional ages of the Paleoproterozoic sediments in the FB/FC formations of the Francevillian Basin in Gabon. Studied material was sampled in the carbonate-black-shale succession opened in LST12 drill core Lastoursville Sub-Basin of the Francevillian Basin. For detrital zircon dating drill core samples were scanned with a hand-held X-ray fluorescence spectrometer for the highest Zr content, and samples with zircon content over 400 ppm were chosen for further analysis. Three samples had zircon grains suitable for U-Pb dating using laser-ablation inductively coupled plasma mass spectrometry. The zircon grains yielded Pb-Pb ages mostly around 2860 Ma and did not show any systematic variation with respect to the zircon grain size. In one sample from the upper part of the studied succession, there was an indication of a population with Pb-Pb ages at ca 2200 Ma, which defines the maximum age of the sediments. Numerous zircon grains had microscopic galena (PbS) inclusions in them, and such grains were not suitable for U-Pb dating. The galena inclusions are a result of hydrothermal alterations; however, the timing and wider implications of such hydrothermal event(s) on the preservation state of the Francevillian sediments remain debatable.Item Irevikeni sündmuse kajastus Llandovery ja Wenlocki piirikihtides Lääne-Eestis(Tartu Ülikool, 2013) Pärn, Triinu; Ainsaar, Leho, juhendaja; Põldvere, Anne, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Jälgelemendid Eesti hüdrotermaalsetes sulfiidides(Tartu Ülikool, 2016) Hantson, Raily; Gaškov, Mikk, juhendaja; Kirsimäe, Kalle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Jälgelemendid Rovaniemi Paleoproterosoilistes orgaanikarikastes kiltades: paleokeskkonna interpretatsioon(Tartu Ülikool, 2017) Jürna, Viljar; Kirsimäe, Kalle; Lepland, Aivo; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondKäesolevas töös uuriti erinevate Rovaniemi piirkonna mustade kiltade keemilist ja mineraalset koostist ning võrreldi neid erinevate sarnaste kivimitega teistest piirkondadest. Jälgelementide ja orgaanilise süsiniku sisalduste omavaheliste suhete alusel hinnati algseid settetingimusi ning orgaanikasisaldust.Item Jälgelemendid Uljaste sulfiidse mineralisatsiooni ilmingutes(Tartu Ülikool, 2022) Kont, Rasmus; Somelar, Peeter, juhendaja; Nirgi, Siim, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondKirde-Eestis leviva Alutaguse vööndi sulfiid-grafiitgneisside levialal asuv Uljaste polümetalne anomaalia on pakkunud teadlastele huvi 1960. aastatest alates. Uljaste grafiitgneissides on kõrged grafiidi ja erinevate sulfiidide (peamiselt pürrotiini) sisaldused. Juba varasemalt on mainitud, et lisaks sulfiididele esineb grafiitgneissides madalates kogustes väärismetalle, mida on seostatud hüdrotermaalsete sündmustega. Lõuna-Soomes ja Kesk-Rootsis, mis moodustavad Eesti territooriumiga ühtse aluskorra ploki, kaevandatakse just neid samu metalle. Seetõttu ei ole välistatud, et ka Eesti maapõu võib peita endas perspektiivseid maagialasid. Käesoleva magistritöö eesmärgiks on uurida Uljaste puursüdamiku F188 sulfiidse maagistumisega seotud polümetallide levikut, mineraloogilisi assotsiatsioone ja geneesi ning hinnata mineralisatsiooni sündmuste vanuseid kasutades U/Pb keemilist dateerimist. Analüüside käigus tuvastati, et sügavustel 200.75–201.3, 213.4; 331.4 ja 344 m esines intervalle, mis on intensiivselt läbistunud hüdrotermaalsetest soontest. Just nendes intervallides tuvastati ümbritsevast kõrgemaid väärismetallide (Ag, Au) ja nendega kaasnevate elementide (Te, Bi) sisaldusi. Keemilise dateerimise tulemuste põhjal saame väita, et uraniniidi terad on valdavalt tekkinud ajavahemikus 1708–1783 ± 40 Ma, mis lubab oletada, et uraniniitide tekkega seotud hüdrotermaalsed protsessid on seotud Svekofenni orogeeni lõpufaasi ja postorogeense faasi algusega.Item Keemilise murenemise ilmingud Islandi erivanuselistes basaltsetes laavavooludes(Tartu Ülikool, 2013) Torp, Rauno; Somelar, Peeter, juhendaja; Liivamägi, Sirle, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskondItem Kohalike omavalitsuste motiivid uuringu- või kaevandamisloa andmisest keeldumiseks Eesti paekivi maardlates(Tartu Ülikool, 2014) Kuslap, Anna-Liisa; Ainsaar, Leho, juhendaja; Rosentau, Alar, juhendaja; Orru, Kati, juhendaja; Tartu Ülikool. Geoloogia osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond