VKMO magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/34631

Browse

Browsing VKMO magistritööd – Master's theses by Author "Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 4 of 4
  • Thumbnail Image
    Item
    Eesti torupilli õpetamisel kasutatavad metoodikad algajatele
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Kutser, Kristel; Suits, Juhan, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Pärimusmuusika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
    Eesti puudub torupilli õppematerjal, mistõttu on käesolev uurimistöö aluseks antud õppematerjali loomisele. Uurimistöö eesmärgiks on eesti torupilli õpetajate ja nende õpetamismetoodikate kaardistamine. Milliseid õpetamismetoodikaid kasutavad eesti torupilli õpetajad? Kas eesti torupilli õpetamismetoodikaid on mitmeid ning kas nendel on sarnasusi ja erinevusi? Milliseid sarnasusi ja erinevusi leidub teiste riikide torupilli õpetamismetoodikates võrreldes eesti torupilli õpetamismetoodikatega? Töö koosneb neljast peatükist. Esimeses peatükis kirjutan metoodika ja meetodi mõistetest, pärimusmuusikast, pärimuslikust pillimängust, torupilli ajaloolisest sünnist ja torupilli ajaloost Eestis. Toon välja andmed torupilli õppimisvõimalustest Eestis ja osades Euroopa riikides. Analüüsin võõrkeelsete torupilliõpikute õppepeatükke. Teises peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ja käiku. Sihtrühmaks kujunes seitse Eesti haridusasutustes töötavat või töötanud eesti torupilli õpetajat, kellega viidi läbi intervjuud. Kolmandas peatükis toon välja intervjuude tulemused ning võrdleva analüüsi eesti torupilli õpetamismetoodikatest. Õpetajad on väga loomingulised ning mõtlevad harjutusi ise välja. Nende õpetamismetoodikad kanduvad edasi mittekirjalikul teel. Seetõttu on näha põlvkonniti sarnaseid ja erinevaid õpetamismetoodikaid. Sarnased on surve ja tooni hoiu ning sõrmetehnika harjutused. Erinevus tuleb välja tooni hoidmise põhimõttes, kus vanem põlvkond õpetab tooni hoidma burdooniga ja noorem põlvkond ilma. Neljandas peatükis võrdlen eesti torupilli õpetamismetoodikaid Iiri ja Šoti torupilliõpikute metoodiliste peatükkidega. Sarnasused on rohkem kehahoiu kasutamises, burdoonide häälestamises, harjutamise põhimõtetes ning lihtsamate lugudega alustamise eelistes. Erinevused on sõrmede asetuses sõrmilisele, sõrmilise skaalas ja noodieraldamise harjutustes. Torupilli õpetamismetoodikaid tuleks põhjalikumalt edasi uurida algharjutuste kohapealt ning sellest koostada eesti torupilli õppematerjal, mida saaksid kasutada nii õpetajad, õpilased kui ka huvilised torupillimängijad.
  • Thumbnail Image
    Item
    Koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I muusikakooli õpilaste ja õpetajate hinnangul
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Paide, Aveli; Parmo, Tiia, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
    Käesoleva magistritöö eesmärgiks on avada koolikultuuri mõiste (komponendid), seda mõjutavad tegurid ja seos kooli muutumisprotsessiga ning välja selgitada koolikultuuri avaldumisvormid muusikakoolis Tartu I Muusikakooli näitel. Antud töös kasutatakse meetodina juhtumiuuringut, mille konkreetseks juhtumiks oli Tartu I Muusikakool. Töö esimeses peatükis avatakse koolikultuuri mõiste läbi selle komponentide, kirjeldatakse koolikultuuri mõjutavaid tegureid ja seost organisatsiooni muutmisprotsessiga. Teises peatükis kirjeldatakse muusikakooli kui huvikooli karakteristikuid ja positsiooni haridussüsteemis; antakse ülevaade muusikahariduse suundumustest ja tutvustatakse Tartu I muusikakooli. Kolmandas peatükis kirjeldatakse uurimistöö metoodikat ning käiku. Andmekogumismeetoditeks on ankeetküsitlused õpilastele ja õpetajatele ning intervjuu kooli direktoriga. Neljandas peatükis esitatakse analüüs, uurimistulemused ja järeldused. Uuringu tulemustest selgus, et koolis tähtsaks peetavad väärtused õpilaste ja õpetajate ühisel hinnangul on õppeedukus, ausus ja õpilaste turvalisus. Õpetajad kui õpilased tõid iseloomuliku joonena kooli kohta välja selle, et koolis valitseb sõbralik õhkkond, Koolipere liikmed ei tea küll kooliga seotud lugusid, aga väärtustavad ühiselt traditsioonilisi sündmusi koolis. Nii õpilased kui õpetajad on arvamusel, et nende koolil on „oma nägu“, mis teda teistest koolides eristab.
  • Thumbnail Image
    Item
    Pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste rakendamine üldhariduskooli muusikatundides
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Vill, Aet; Roose, Celia, juhendaja; Kivestu, Tuulike, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
    Käesoleva magistritöö aineks on pärimusmuusika koolitustelt saadud teadmiste rakendamine üldhariduskooli muusikatundides. Töö autor julgeb oma kogemustele tuginedes välja tuua, et paljudel lastel ja õppivatel noortel puuduvad kodus ning perekonnas pärimusmuusikaga seotud traditsioonid. Sellisel juhul on võimalus kasutada traditsioonide omandamise kohana üldhariduskooli - õpetajate teadmisi ja oskusi viia pärimusmuusika õpilasteni. Magistritöö eesmärkideks on: 1) kaardistada üldhariduskooli muusikaõpetajate kogemus pärimusmuusika koolitustel saadud teadmiste, oskuste ja hoiakute rakendamisest üldhariduskooli muusikatundides. 2) kaardistada muusikaõpetajate soovituslikud täiendused koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja kogemustest pärimusmuusika õpetamisel koolis. Sellest tulenevalt on antud töö uurimuse probleemiks see, et on küll koolitusi, kus õpetajad käivad täiendamas oma teadmisi ja oskusi pärimusmuusika valdkonnas, kuid sealjuures ei ole teada kuidas õpetajad endi hinnangul rakendavad pärimusmuusika koolitustel saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid edaspidi praktikas – muusikatundides. Sellest lähtuvalt otsitakse vastuseid järgnevatele uurimisküsimustele: 1) kuidas rakendavad üldhariduskooli muusikaõpetajad pärimusmuusika koolitusel saadud teadmisi, oskusi ja hoiakuid praktikas - üldhariduskooli muusikatundides? 2) Millised on õpetajate soovituslikud ettepanekud koolituste arendamiseks, lähtuvalt individuaalsetest vajadustest ja kogemustest pärimusmuusika õpetamisel koolis? Antud uurimusmeetod oli kaardistav uurimus. Magistritööle püstitatud probleemide lahendamiseks viis käesoleva uurimustöö autor ajavahemikus 10.03.2014 – 25.03.2014 läbi ankeetküsitlused. Uuringus osales 36 üldhariduskooli muusikaõpetajat, kes olid osalenud August Pulsti Õpistu koolitusel. Uurimistulemustest selgus, et 83% vastanutest hindasid läbitud koolitusi “väga heaks”, 17% “heaks”. Tähtsaimaks peeti hinnangu andmisel lektorite professionaalsust. Õpetajate vastustest selgub, et teadmised, oskused ja hoiakud, mida nad tundides edasi annavad toimub läbi praktilise tegevuse. 58% muusikaõpetajatest kasutab laulu-, ring- ja tantsumänge. Regilaulu ja uuema rahvalaulu laulmise tõi välja 56% õpetajatest. Pillimängu/õpet rakendavad 47% vastajatest. Liikumist ning tantsu rakendavad 31% õpetajatest. Käesolevas uurimustöös osalenud õpetajad tõid välja järgmised ettepanekud koolituste täiendamiseks: 1) 25% vastanutest tõi välja ansamblimängu koolitused. 2) 22% vastanutest mainis erinevate rahvapillide mängima õppimist. 3) 19% tõi välja väikekandle- ja plokkflöödi rakendamise pärimusmuusika edasiandmisel muusikatunnis. 4) 11% tõi välja koolituste lähtumise riiklikust õppekavast. 5) 8% pärimusmuusika seadmine koolitunniks ning laulumängude, rahvakalendri tähtpäevade kombestiku ja muusika sidumine. 6)Üksikvastaja - Orff süsteemi ja regilaulu ühendamine. Töö autorina järeldan, et õpetajate poolt koolitustel õpitu rakendamine sõltub mitmest tegurist – 1) koolituste sisust ja materiaalsest poolest (keskkond, lektorid, teemad, ülesehitus); 2) õpetaja isiksusest ja võimalusest õpitut rakendada (huvi pärimusmuusika vastu, teema mõistmine, pädevused, olemasolevad ressursid – instrumendid, õpetamiskeskkond); 3) koolituste ja õpetajate omavahelisest koostööst.
  • Thumbnail Image
    Item
    Vokaalimprovisatsiooni õpetamisest algajatele Eesti huvikoolide laulu eriala õppes
    (TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, 2014) Voltein, Vesta; Medell, Sirje, juhendaja; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikaosakond; Tartu Ülikool. Viljandi Kultuuriakadeemia. Muusikapedagoogika; Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia. Koolimuusika instituut
    Et huvitatud õpilane saaks tegeleda põhjalikumalt rütmimuusika alla kuuluva pop-jazzlauluga ning vokaalimprovisatsiooniga, on vaja haritud õpetajat. Magistritöö eesmärgiks on koostada õppematerjal vokaalimprovisatsiooni õpetamisest algajatele Eesti huvikoolide laulu eriala õppes, saada sellele tagasiside sõltumatutelt ekspertidelt ja huvikooli laulu eriala 1. klassi õpilastelt pärast õppematerjaliga tutvumist. Antud töö uurimisküsimused on järgmised: 1) Millised oskused saavutasid laulu eriala õpilased õppematerjali „Vokaalimprovisatsioon algajale“ kasutamisel ajavahemikus veebruar-märts 2014. aastal? 2) Kuivõrd efektiivseks osutus õppematerjal vokaalimprovisatsiooni õpetamisel? Uurimismeetodiks oli tegevusuuring. Uurimuslikus osas selgus, et koostatud õppematerjal on abiks vokaalimprovisatsiooni õppimisel. Õpilased omandasid uusi teadmisi improvisatsioonist ning jazzmuusikast ja õppisid oma muusikalisi mõtteid vokaalselt väljendama. Antud ajaperioodil läbitud metoodiline osa koos õpetajapoolsete selgitustega (ühegi õpilasega tervet õppematerjali läbida ei jõutud) oli õpilastele arusaadav. Ettepanek õpilaselt oli suurendada õppematerjali juurde kuuluvate noodipildiga harjutuste arvu.