Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Browse

Now showing 1 - 8 of 8

Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele
(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.
Euroopa Liidu tervishoiupoliitika integratsioon COVID-19 kriisi näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Toming, Tiina; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopaliku sotsialiseerumise ja mitteametlike reeglite mõju analüüs Euroopa Liidu Nõukogu allüksustes osalevate Eesti ametnike näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Kravik, Lia; Ehin, Piret, juhendaja; Reinfeldt, Maria, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Protsessi, kus tegelemisel Euroopa Liidu (EL) asjadega võetakse üle euroopalikud väärtused ja hoiakud, nimetatakse erialases kirjanduses euroopalikuks sotsialiseerumiseks. Selles protsessis on oluline roll mitteametlikel reeglitel, mis ühelt poolt aitavad tagada otsustusprotsessi efektiivsuse ning teisalt tekitavad läbirääkimiste osapoolte vahel konstruktiivse ja koostööle orienteeritud õhkkonna, mis on oluline, sest läbirääkimised toimuvad järjepidevalt ja samade inimeste vahel. EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemine tingib sageli muutusi ametnike käitumises ja suhtumises, mida võib vääriti mõista ja „brüsseliseerumiseks“ pidada. Käesolevas magistritöös analüüsitakse EL Nõukogu töögruppides ja komiteedes Eesti huve esindavate ametnike kogemusi EL normatiivse ja sotsiaalse sfääriga kohanemisel. Uurimistöö teoreetiline raamistik toetub Euroopa integratsiooni baasteooriate (riigiülesus ja valitsustevahelisus) ja rahvusvaheliste suhete metateooriate (ratsionalism ja konstruktivism) teesidele. Empiiriline analüüs on teostatud kvalitatiivsel meetodil ning põhineb kümnel pool-struktureeritud intervjuul sihtgruppi kuuluvate Eesti ametnikega. Empiirilise analüüsi tulemusena võib väita, ametnike hoiakuid ja identiteeti kujundavad suuresti riikliku tasandi tegurid ja osalemine otsustusprotsessis riigiülesel tasandil hoiakuid EL lõimumise osas drastiliselt ei muuda. Sotsialiseerumise tulemusena õpitakse tundma otsustusprotsessi iseärasusi, mis võimaldab süsteemis paremini hakkama saada ja edukamalt riigi huvide eest seista. See tõstab motivatsiooni aktiivselt ja sisuliselt panustada EL seadusloomesse ning edendab seeläbi peamisi tegureid, mis on väikeriigi jaoks olulised, et läbirääkimistes edu saavutada. Siinkohal on oluline tõsta huvi ja teadlikkust EL temaatika suhtes ühiskonnas tervikuna ja tihendada sidemeid valitsussektori ja huvigruppide vahel, et soodustada kaasatust ja tõhustada koostööd EL poliitikakujundamises riiklikul tasandil. Eelseisev EL Nõukogu Eesti eesistumine pakub riigiametnike euroopalikuks sotsialiseerumiseks ja ühiskonna teadlikkuse tõstmiseks parima võimaluse ning viljaka pinnase edasisteks uuringuteks.
Euroskeptiliste fraktsioonide mõju Euroopa Parlamendis
(Tartu Ülikool, 2016) Mahov, Sten; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroskeptikuid on Euroopa Parlamenti (EP) valitud alatasa, kuid mitte kunagi varem ei ole nad valimistel võitnud nii palju kohti kui 2014. aasta kevadistel valimistel. Käesolevas magistritöös on vaatluse alla võetud parteimanifestide järgi end euroskeptikuteks kuulutanud fraktsioonide ning nendega samu vaateid jagavate fraktsioonitute liikmete hääletuskäitumine täiskogul uue parlamendi esimese tööaasta jooksul. Võrreldud on, kui palju erinevad fraktsioonid, rühmad eelnõude poolt ja vastu hääletavad ning milliste teemakomisjonide poolt euroskeptilised parlamendijõud on. Vaatlusperioodi ajal 16. juulist 2014 - 9. juulini 2015 leidis EP täiskogul aset 304 erinevate nimelist (roll call vote) komisjoni resolutsioonieelnõu hääletust. Töös kasutatavad uurimisandmed on saadud EP hääletusi jälgivast sõltumatult veebilehelt www.votewatch.eu, kus on välja toodud hääletustulemused nii fraktsioonide, rühmade kui iga parlamendiliikme kohta eraldi. Analüüsis on eraldi ning üldiselt välja toodud hääletustulemused nii nende eelnõude puhul, mille täiskogu vastu võttis kui ka tagasi lükkas. Analüüsist selgub, et kui panna ritta kõik 304 eelnõu hääletusel (vastuvõetud ning tagasi lükatud), ning jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, oleks hääletatud rohkem eelnõude vastu kui poolt. Täiskogu hääletas 287 eelnõu poolt, ning kui need ritta panna ja jälgida hääletusi fraktsiooni- ning rühmapõhiselt, näeb, et euroskeptikud hääletasid suurema osa täiskogu poolt heakskiidu saanud eelnõude vastu. Kui aga vaadata neid 17 eelnõu, mis täiskogu tagasi lükkas, näeb, et euroskeptikud hääletasid võrdselt eelnõusid poolt ning vastu. Kõige enam hääletasid täiskogu hääletustulemusega vastupidiselt Vaba ja Otsedemokraatliku Euroopa (EFDD) fraktsiooni liikmed, neile järgnesid fraktsioonitute euroskeptikute rühma saadikud (NI). Kõige enam hääletas täiskoguga sarnaselt Ühendatud Vasakpoolsete/Põhjamaade Roheliste Vasakpoolsete liitfraktsioon (GUE/NGL) ning ECR fraktsioon. 2015. aasta loodud uus fraktsioon Rahvaste ja Vabaduste Euroopa (ENF), mis osales 41 eelnõu hääletusel, hääletas võrdselt nii eelnõude poolt kui vastu. Nii nagu oli hääletusel palju eelnõusid, mille üle fraktsioonid ja rühmad erinevalt hääletasid, oli ka palju neid eelnõusid sisaldavaid teemakomisjone, mille poolt ning vastu hääletati. Näiteks hääletasid kõik vaatluse all olevad parlamendijõud suuresti siseturu ja tarbijakaitse ning tööstuse, teadusuuringute ja energeetika komisjonide eelnõude poolt. Ühiseid eelnõusid sisaldavat teemakomisjoni, mille poolt euroskeptilised parlamendijõud ühiselt vastu hääletasid, ei olnud. Küll aga saab fraktsioonid ning grupid jagata kaheks liiniks: ECR - GUE/NGL ning EFDD - fraktsioonitud liikmed – (ENF). Just nende gruppide vahel oli kõige enam neid teemakomisjone, mida toetati või mitte. Ka nende gruppide siseselt oli erinevusi, mistõttu tulevad sealt välja need teemad, mis ühele või teisele fraktsioonile, rühmale meelepärased on.
Riigi mainekujunduskampaania mõju üliõpilase sihtriigi valikule Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Metstak, Anni; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Hariduse kui ühe ekspordiartikli potentsiaali üle on laialt arutletud nii Euroopas kui Eestis. Kõrghariduse rahvusvahelistumine on nii strateegiline eesmärk, ent ühtlasi ka vahend toetamaks nii teadmiste kui kogemuste vahetamist, ning selle nähtavaim osa on üliõpilaste õpiränne (Knight, 2004). Üliõpilase peamised motivatsioonifaktorid välismaal kraadiõpingute kasuks otsustamisel on õpingute mõju tulevasele karjäärile, ülikooli hea reputatsioon ning ülikooli õppeprogrammi spetsiifika (Tribal i-Graduate, 2024). Seoses rahvusvaheliste üliõpilaste õpirände majandusliku mõjuga on aina enam riigid suunamas oma mainekujunduskampaaniaid ning -tegevusi nende suunas. Riigid saavad sõnumite loomisel eristuda nii turistide, välistööjõu, investorite kui ka välisüliõpilaste vaatest lähtuvalt. Käesoleva magistritöö teoreetilise raamistiku loovad Anholti riikliku brändingu teooria (2010) ning üliõpilaste sihtriigi valikut mudeldav Hawkinsi ostukäitumise teooria (1989). Töö püstitab hüpoteesi, et riikide mainekujunduskampaaniad mõjutavad üliõpilase sihtriigi valikut. Keskne uurimisküsimus oli “Kas ja mil moel on üliõpilase sihtriigi valikut mõjutanud Eesti mainekujunduskampaania?”, millele aitasid vastuseid leida järgmised alaküsimused: (1) Miks on üliõpilane otsustanud kraadihariduse omandamisel Eesti kasuks? (2) Kuidas mõjutasid Eesti mainekujunduskampaania sõnumid üliõpilase otsust? ning (3) Mis sõnumid omavad suurimat mõju üliõpilase otsusele? Kvalitatiivse uurimusena baseerub töö kümnel poolstruktureeritud intervjuul rahvusvaheliste välisüliõpilastega, kes on Eestis magistritaseme õpingutega hõivatud. Uuringust selgub, et Eesti kasuks otsustamisel mängisid rolli kvaliteetne haridussüsteem ja hea elukeskkond. Väljastpoolt Euroopa Liitu tulijatele mõjus eelmainitu kõrval tugevamini Eesti kui nende koduriigist kaugel olevale riigile omistatav salapärane kuvand. Eesti turundussõnumeid mainisid kõik uuringus osalejad, kusjuures meeldejäävaimaid nendest puudutasid Eesti arenenud e-riiki ja e-ühiskonda ning siinset looduskeskkonda. Õppeprogrammi spetsiifika ning kõrge hinna-kvaliteedi tasakaal oli samuti oluliseks kriteeriumiks Eesti kui õppe- ja elukohariigi kasuks otsustamisel. Magistritööst selguvad tulemused on olulised nii akadeemilises kui praktilises mõttes. Praktiliselt on töö tulemused väärtuslikud nii Eesti kui ka teiste väikeste ning perifeersete riikide ülikoolide kommunikatsiooni- ja turundusosakondadele, samuti saavad töö tulemused olla abiks haridusturundussõnumite loomisel ja levitamisel nii ülikoolide kui ka Eesti kui õppesihtkoha turundamise eest vastutavate organisatsioonide poolt. Akadeemilises mõttes on töö peamine panus riikide brändingu mudeli rakendamine haridusturunduslike sõnumite ning nende retseptsiooni ning mõju uurimisel.
Siseriiklike terroristlike rünnakute mõju populistlike parteide populaarsusele Suurbritannia, Itaalia, Saksamaa ja Prantsusmaa näitel
(Tartu Ülikool, 2024) Vaher, Vaiko; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk oli selgitada välja Suure Neliku (Ühendkuningriigid, Saksamaa, Prantsusmaa, Itaalia) näitel, kuidas mõjutab siseriiklik terrorism populistlike erakondade toetust. Terroristlikud rünnakud ning nende ärahoidmine on üks narratiividest, mida populistid võimule saamiseks kasutavad. Uurisin, kas ja mil määral on võimalik neid nähtuseid omavahel seostada ning kas rohkem terrorismi toob tingimata kaasa ka rohkem populismi. Töö hüpotees on, et mida rohkem on riigis terrorirünnakuid, seda suurem on ka populistlike erakondade toetus. Töö empiiriline osa keskendub neljale riigile: uurin Ühendkuningriigis, Saksamaal, Prantsusmaal ja Itaalias toimunud terroristlikke rünnakud ajavahemikul 2001-2020 ning samal ajavahemikul toimunud riigiparlamentide ning Euroopa Parlamendi valimisi ning populistlike erakondade edukust valimistel. Kokku käsitlesin analüüsis 1572 terrorirünnakut ning 36 riigiparlamendi või Euroopa Parlamendi valimist. Juhtumite valik sai tehtud tulenevalt andmete kättesaadavusest ning riikide olulisusest, Suure Neliku riigid omavad Euroopas suurt välispoliitilist võimu ning on mõjutajaks nii Euroopa Liidu (v.a. Ühendkuningriigid) kui ka NATO tasandil. Töös kasutan analüüsiks mitmest lineaarset regressiooni, mis võimaldab hinnata muutujate vahelisi seoseid. Tulenevalt populismi tekkepõhjuste keerulisusest kontrollib mudel majandusliku ebavõrdsuse mõju (Gini indeks) ning migratsiooni mõju (migrantide osakaal elanikkonnast). Analüüsist selgus, et terrorism (rünnakute arv, hukkunute ning vigastatute hulk) ei mõjuta olulisel määral populistlike erakondade valimistulemusi. Lisaks selgus, et hoopis suuremal määral mõjutab populistlike erakondade toetust migrantide osakaal elanikkonnast, mis töö käigus loodud mudelis, oli ka ainuke statistiliselt oluline muutuja. Suurem osakaal migrante elanikkonnast toob kaasa ka suurema toetuse populistlikele erakondadele. Majanduslik ebavõrdsus omab samuti mõju populistlike erakondade valimistulemustele, aga antud magistritöö läbi viimisel ei tuvastatud statistilist olulisust.
Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus
(Tartu Ülikool, 2022) Luik, Eike; Ehin, Piret, juhendaja; Belitšev, Egert, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö „Takistatud väljasaatmise perspektiiviga ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike toimetulek ja nende seadustamise võimalused Euroopa Liidus“ analüüsib, milline on pikaajaliselt ebaseaduslikult riigis viibivate isikute olukord Euroopa Liidus sh Eestis, nendele isikutele laienevate toimetulekumeetmete piisavus ning nende seadustamise võimalused. Töö empiirilise osa läbiviimiseks kasutati kvalitatiivset metodoloogiat, mille andmekogumise meetodiks oli poolstruktureeritud ekspertintervjuude läbiviimine valdkonna ekspertidega Eestis. Seitsme ekspertintervjuu põhjal koostati Eesti olukorda analüüsiv kvalitatiivne sisuanalüüs. Töö aktuaalsus tuleneb sellest, et kuigi hetkel on takistatud väljasaatmise perspektiiviga isikute arv Eestis väike, võib eeldada, et seoses ebastabiilse olukorraga Vene Föderatsioonis on lähiajal olukord muutumas ning selliste isikute arv kasvab märkimisväärselt. Magistritööl on kolm peamist järeldust. Kuigi seni on takistatud väljasaatmisperspektiiviga isikute arv väike, saab ekspertide arvates senist isikute seadustamiste arvu pidada põhjendatuks ja piisavaks. Ebapiisavaks saab pidada aga isikutele pakutavat toimetulekuteenuste ringi, mis on küll piisav olukorras, kus isik peaks viibima lühikest aega (kuna teenus ei ole disainitud pikaajaliseks teenuseks), mis aga ei taga inimese inimväärset kohtlemist pikaajalisel teenusel. Samuti ei ole proportsionaalne, et vältimatu abi sotsiaalteenuse finantseerimise kohustus lasub ainult kohalikul omavalitsusel. Isikute seadustamisel on Eestis võimalik takistatud väljasaatmisperspektiiviga välismaalasele anda elamisluba humaansetel kaalutlustel, mis on erandlik elamisloa vorm ning põhineb ameti diskretsiooniotsusel. Töö teeb soovitusi, et elamisloa andmist võiks laiendada ka isikutele, kelle väljasaatmine on olnud takistatud pika aja vältel ning nad on näidanud üles koostöötahet enda väljasaatmise osas, ei ole olnud nende väljasaatmist olnud võimalik ellu viia. Samuti teeb töö soovitusi, kuidas muuta ebaseaduslikult riigis viibiva isiku igapäevast elu inimväärsemaks.
Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega Elva vallas
(Tartu Ülikool, 2024) Kiur, Edgar-Arnold; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Vene-Ukraina sõjast tingitud põgenikekriis on üks suuremaid sõjategevusega seotud põgenike kriise pärast II maailmasõda ning selle tulemusena on alates 2022.a. veebruarist saabunud Eestisse suurel hulgal Ukraina sõjapõgenikke. Sõjapõgenike heaolu on oluline nii üldinimlikel põhjusel kui ka põgenikke vastuvõtva riigi huve silmas pidades. Sõjapõgenike heaolu tagamiseks osutatakse neile põgenikke vastuvõtvates riikides mitmeid teenuseid, millega seoses kerkib esile küsimus, kuidas neid teenuseid parimal viisil osutada. Magistritöö eesmärgiks on selgitada välja Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega ühe Eesti kohaliku omavalitsuse -- Elva valla – näitel ning teha tulemuste põhjal ettepanekuid teenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi parandamiseks. Uurimisküsimuseks on, milline on Ukraina sõjapõgenike rahulolu neile pakutavate teenustega Elva vallas? Magistritöö raames viidi läbi küsitlusuuring Elva vallas viibivate Ukraina sõjapõgenike seas, milles kombineeriti kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Uuring näitas, et Elvas elavate sõjapõgenike rahulolu neile osutatavate teenustega on kõrgem. Pakutavatest teenustest on kõige enam kasutatud nõustamis- ja tugiisikuteenust, mille puhul on ka rahulolu võrreldes teiste teenustega kõrgem. Analüüsi põhjal selgusid mõningad erinevuse teenustega rahulolus sõltuvalt sõjapõgenike vanusest, alaealiste laste kaasaolekust, Eestisse saabumise ajast ja varsemast seotusest Eestiga. Kõige rohkem sõjapõgenike üldist rahulolu kujundavateks teenusteks osutusid korrelatsioonanalüüsi põhjal rahalised toetused, tervishoiuteenused ning toidu- ja humanitaarabi. Uuringu tulemuste põhjal anti soovitusi sõjapõgenikele teenuste osutamise kohta, sealjuures soovitati nõustamis- ja tugiisikuteenusega jätkamist tulevikus.

Browse

Browsing Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses by Author "Ehin, Piret, juhendaja"