Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/52078

Browse

Now showing 1 - 20 of 79

Analysis of usage of public sector e-services in the EU: case study of Estonia
(Tartu Ülikool, 2018) Õnnik, Indrek; Solvak, Mihkel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
In a situation where the world is moving towards digitalization and automation of e-services it is vital for service providers to maintain a competitive edge and utilize the full benefits of the circumstances. Much like to the private sector, also the public sector service providers need to think how to engage more individuals and get them to use their services in a more efficient way. For that reason more and more e-services provided by the public sector are designed and created. However, that is only the first step of the challenge and the real difficulties start when these service providers try to get individuals to use those services. Similarly the European Union has a challenge in front of it where more and more Member States are moving towards digital solutions, but face the challenge of engaging their citizens. In addition there is an uneven situation across the European Union as some Member States struggle more and seem to be falling behind. In this research paper, a more in depth analysis is being carried out on the real factors that influence individuals to be more engaged in using e-services provided by the public sector. In order to determine what these influencers are, a theoretical background is set in the first part of the paper. In that part, it is discussed, relying on theoretical data as well as official documents published by various institutions of the European Union, what is perceived to affect the decisions of individuals as well as how the impact is distributed between them. As a result of that, a closer look is taken upon trust, access, digital skills, and knowledge of verification methods as well as socio-demographic circumstances like age, gender and education. In the second part of the research paper, a logistic regression analysis is carried out to measure the impact of and statistical significance of those variables in a situation where the dependent variable is usage of a specific e-service provided by the public sector. In the context of this research paper, the focus is on internet based voting in Estonia as it is a public sector e-service, which because of its nature and significance, requires presumably a higher level of trust and capabilities of individuals The results are discussed after the analysis is carried out and ideas for further development as well as limitations of the research are evaluated.
Asukohapõhise lähenemise kontseptsioon Eesti regionaalpoliitikat suunavates strateegiadokumentides
(Tartu Ülikool, 2016) Kivi, Tarmo; Sepp, Veiko, juhendaja; Varblane, Uku, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva töö eesmärgiks on uurida kas ja kuidas kajastub Lissaboni lepingu järgselt „uue lähenemisena“ Euroopa Liidu (EL) olulisematesse regionaalpoliitika valdkonna dokumentidesse jõudnud asukohapõhise regionaalpoliitilise lähenemise kontseptsioon, Eesti olulisemates regionaalarengut suunavates strateegiadokumentides, ning määratleda neis sisalduvad olulisemad asukohapõhise lähenemise kontseptsioonile vastavad algatused. Uurimus on oluline, kuna lubab teha järeldusi asukohapõhise lähenemise, kui mitmete autorite poolt regionaalpoliitilise sekkumisvahendina edukaks peetava lahenduse rakendamise hetkeolukorra ning perspektiivi kohta Eestis. Uurimiseesmärgi saavutamiseks viidi läbi seitset Eesti peamist, perioodil 2012-2014, vastu võetud regionaalvaldkonda enim mõjutavat strateegiadokumenti analüüsiv kvalitatiivne teemaanalüüs. Uurimuse tulemusena leiti, et asukohapõhise lähenemise mõiste ja kontseptsiooni kui terviku läbiv ja süsteemne kasutamine vaadeldud dokumentides puudub. Mitmed asukohapõhise lähenemise olulised osad kajastuvad regionaalvaldkonna strateegiadokumentides ning EL-i struktuurivahendite kasutamist reguleerivates dokumentides, mis viitab EL-i regionaalvaldkonna strateegiate mõjule, samas kui majandusarengule suunatud strateegiad asukohapõhise lähenemise kontseptsiooni olulisi osasid pigem ei sisalda. Uuringu tulemusena saab viidata EL-i strateegiate ja toetuspoliitika mõjule ka tulenevalt mitme asukohapõhise lähenemise tunnustega algatuse sisaldumisest vaadeldud dokumentides (LEADER algatus, Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise algatus jt.). Uurimistöö tulemusena tehakse mitmeid ettepanekud, sh. asukohapõhise lähenemise põhimõtete lõimimiseks majandusarengule suunatud arengudokumentidesse, mis aitaks vastata regionaalpoliitilistele väljakutsetele ja tegevuste kooskõlalisusele, ning ettepanek kasutada võimalust asukohapõhise lähenemise algatuste pilootprojektide elluviimiseks läbi territoriaalsete kokkulepete sõlmimise.
Avatud perekeskuse teenus sotsiaalset sidusust toetava meetmena Soomes ja Eestis EL poliitikate kontekstis
(Tartu Ülikool, 2018) Pulver, Katri; Kutsar, Dagmar, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli analüüsida avatud perekeskuse teenust kui sotsiaalse sidususe toetamise meedet kodus last hooldavate vanemate subjektiivsel hinnangul Eestis ja Soomes. Avatud perekeskuse teenuse tõhususe analüüsimiseks kasutas autor sotsiaalse sidususe ja sotsiaalse investeerimise teooriaid. Selgitamaks, millised meetmed võiksid olla tõhusamad väikelastega vanemate sotsiaalse sidususe toetamiseks, tegi autor kõigepealt ülevaate EL-i liikmesriikides pakutavast toest lapsevanematele ja analüüsis, milliseid meetmeid või perede toetamise strateegiaid võib lugeda tõhusamateks. Analüüsist selgus, et peresid universaalselt toetavad meetmeid võib lugeda tõhusamatemaks vajadusepõhistest toetamise meetmetest. Lisaks selgus, et väikelastega perede toetamine läbi teenuste on tõhusam, kui nende toetamine läbi rahaliste vahendite. Selgus, et hästi toimivad pered ei ole EL-i poliitika kujundamisel saanud piisavalt tähelepanu, samuti ei ole levinud meetmed vanemluse toetamiseks. Küll aga võib väikelapsega kodus veedetud aeg muuta lapsevanemad ühiskonnas vähekaasatud sihtgrupiks, kelle vähese kaasatuse tagajärjel võivad halveneda nii nende enda väljavaated püsida ühiskonnas aktiivsete liikmetena ja naasta peagi tagasi tööturule kui ka väikelastele pakutav kasvukeskkond. Ka töö autori poolt läbi viidud intervjuud lapsevanematega kinnitasid väikelaste vanemate vajadust vanemaid toetavate teenuste järele. Käesolevast tööst ilmnes, et Soomes laialdaselt pakutav avatud perekeskuse teenus mõjub tõhusalt lapsevanemate sidususe toetajana. Lisaks sellele ilmnes perekeskuse positiivne mõju lapsevanema teadlikkuse tõstjana lapse kasvatusse puutuva teemal, mis oleks Eesti kontekstis väga oluline, kuna vanemaharidus ei ole Eestis hästi ja sihtgrupile kättesaadavalt korraldatud. Avatud perekeskusel võib näha ka olulist rolli vabatahtliku töö populariseerijana. Avatud perekeskuse tööd hindab käesoleva töö autor kulutõhusaks peredele suunatud teenuseks ning küsitledes Eesti lapsevanemaid selgus, et ka Eesti lapsevanemad oleksid huvitatud sellises keskuses käimisest. Analüüsides nendega tehtud intervjuusid ning perekeskuste külastajatega tehtud intervjuusid selgus ka Eesti vanemate vajadus sellise toe järele, mida küsitletud Soome lapsevanemad enda sõnul avatud perekeskusest saavad. Selle põhjal soovitab käesoleva töö autor perepoliitika kujundajatel kaaluda avatud perekeskuste töö toetamise võimalikkust nii Eestis kui ka mujal EL-is.
Becoming a geopolitical actor: the discursive construction of the European Union by European Commission during 2021–2023
(Tartu Ülikool, 2024) Piiskop, Liisa; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The full-scale invasion of Ukraine by Russia, launched in February of 2022, has directed international relations and the European Union to a new era, inviting discussions about the EU’s identity and global role. Through resolute action among its member states, the EU has made significant strides in establishing itself as a prominent player in geopolitics. This geopolitical turn challenges established notions of the EU’s international identity as a “civilian” or “normative” power and, coinciding with a “militarization” of the EU, the idea of European integration as a peace project. Against this backdrop, the aim of this thesis is to find out if and how the war has impacted the discursive geopolitical turn of EU’s identity. It specifically explores the construction of the EU’s international identity and, more specifically, whether it has reinforced the geopolitical turn. As academic literature demonstrates, identity is a dynamic construct that is continuously modified by speech and interaction rather than a static trait. Discursive activities, such as the re-articulation of an identity in the context of a significant event or change in context, are crucial in forming and altering identity, serving as a potent instrument in identity studies, including the study of the EU’s international identity. Analyzing 267 political speeches by the Commission’s president, Ursula von der Leyen, this study employs both corpus analysis and critical discourse analysis (CDA) to detect changes in the discourse from a time period of one year pre-war to one year into the war. The research reveals a strategic depiction of "self" (EU) as a bearer of democracy contrasted against the "other" (Russia and Belarus), framed as aggressors. The findings underscore a narrative shift from global concerns, as they were characteristic of the EU’s international identity, to themes of security, defence, and geopolitical dynamics, particularly emphasizing strengthened alliances, notably with the US, and a push towards strategic autonomy. This shift is marked by an increased focus on borders, military aspects and diplomatic relations. Together, these features and renewed emphasis on geopolitical identity markers suggest a strengthening of the geopolitical identity of the EU. Furthermore, the study discusses the implications of this re-articulation of the EU’s identity into a more geopolitical actor, suggesting that the discursive shifts triggered by the war catalyzed a more autonomous EU stance, diverging from its traditionally civilian-focused identity. With these findings, the thesis contributes to the broader discussion on how significant international events reshape identities and policy orientations, providing insights that are crucial for policymakers and scholars in understanding the evolving nature of the EU in the face of crises.
Brain drain in an authoritarian regime on the example of Belarus
(Tartu Ülikool, 2023) Tulf, Mariana; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Hagelin, Sandra Charlota, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Brain drain and the competition to attract top talent have become increasingly relevant in recent years. However, there has been a lack of in-depth research on brain drain in authoritarian regimes. The political situation in Belarus has experienced significant turmoil, particularly after the falsified official presidential election results in 2020, which sparked widespread protests. As a result of the unstable political climate, many talented Belarusians have chosen to emigrate from the country. This thesis aims to identify the factors that influence highly skilled individuals' decision to emigrate from an authoritarian regime on the example of Belaurs. The hypothesis is that the decision-making process for highly skilled individuals in authoritarian countries, such as Belarus, is complex and influenced by a combination of push and pull factors. Process-tracing methodology is employed in this thesis to trace the relationship between the 2020 presidential election and the progressive process of autocratization and repression in Belarus. Ten in-depth expert interviews were conducted with both Estonian and Belarusian experts to gather data. The findings reveal that since 2020, the primary push and pull factors influencing the decision to emigrate have become more politically oriented, whereas prior to 2020, they were predominantly economic. The impact of intervening obstacles, such as COVID-19 restrictions and sanctions, remains uncertain due to varying expert opinions. In addition to presenting the results, this thesis also offers a brief overview of potential policy implications that could help address brain drain in an authoritarian context.
Common Security and Defence Policy and Common Armed Forces/European Army in European Union official documentation 2009-2015
(Tartu Ülikool, 2016) Einbaum, Peeter; Värk, René, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The current thesis concentrates on two aspects of the idea of creating EU Common Armed Forces/European army. The first part of the thesis clarifies the necessity of having its own credible military capabilities within the EU. Also in general terms it provides an overview of classical and modern armed forces created in the framework of international organisations. In addition, an overview of the progress made in the EU on this field and an assessment based on different authors is given. The second part of the thesis covers the description of procedure and outcomes of the conducted quantitative documents survey. The survey was designed on publicly available internet based database Eur Lex, which includes unclassified documents created by different EU institutions. The main outcome of the survey is that ongoing crises in Ukraine and refugee crises have not significantly affected the dynamics and content of created documents. Despite the temporary raise of the number of documents concerning the Ukraine crises, no evidence was found indicating the increase of interest from the EU supranational institutions of deepening EU military cooperation in the framework of Common Security and Defence Policy (CSDP). From the thesis it can be concluded that it is not likely that in the near future there will be any significant progress made towards creation of common armed forces/European army.
Communicating the European Union in Crisis: European Commission crisis communication and its consequences for reputation and legitimacy
(Tartu Ülikool, 2018) Pai, Tiina; Linsenmaier, Thomas, juhendaja; Vanamölder, Kaarel, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
The past decade has been crisis ridden for the EU. In addition to the immediate influence, crises damage reputation and legitimacy, by crisis communication this harm can be alleviated. EC, the communicator on the supranational level, acting in the name of the whole EU, has had to deal with these situations. This thesis views the crisis communication strategies EC uses in three recent and prominent crises: Greek government-debt crisis, migration crisis and Brexit. Adding the tools offered by situational crisis communication theory by Coombs and image repair theory by Benoit to the European studies’ general framework, the author, using the methods of discourse analyses, researches EC crisis communication and the social consequences of it for the reputation and legitimacy of EC and EU. By analysing 231 speeches by the President of the EC and by the commissioners responsible for the most affected policy field in the crisis, the crisis communication strategies are identified. Looking at media response and public opinion, the findings suggest that crisis communication contributes to shaping the context within which the social consequences regarding reputation/legitimacy can occur.
Constructing European Union in the alternative media channel of the Eesti Konservatiivne Rahvaerakond Uued Uudised
(Tartu Ülikool, 2020) Kivipõld, Karin; Wierenga, Louis John, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis studies the EU narratives in Estonian populist radical right (PRR) party’s alternative media channel Uued Uudised, which serves as an ideological platform where Estonian Conservative People’s party (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, EKRE) distributes news from their perspective. PRR movement is on the rise all over EU, but also in Western World in general. Their core ideology is combined with xenophobic nationalism – opposition to immigration, multiculturalism, political elite, while supporting authoritarianism claiming to represent the ‘pure’ ordinary citizens. Euroscepticism entered the agenda of Estonian discourse with the accession of EU in early 2000’s, however, became a prominent actor during the refugee crisis, that occurred shortly after EKRE’s electoral breakthrough in 2015 and has allowed EKRE to expand its discursive opportunities. However, Estonia was not hit by a wave of asylum seekers. EKRE’s successfully mobilized their electorate through socio-psychological strategies and playing on people’s feeling of security, comparing EU as the new oppressor after the collapse of Soviet Union. Strategical approaches, as relying on conspiracy theories, victim-attacker roles, attribution of blame and ability the push their favorable agenda to political discourse or public, highlight the PRR rhetoric as important tool implementing their nationalist imaginaries of less integrated EU and more sovereign Estonia. Based on this research is proposed a theory, that EKRE extensively uses specific EU narratives for scapegoating the EU through real and imagined fears and deepening the polarization of society in order to maintain their electorate. PRR rhetoric serves as a useful ‘toolbox’ of strategies for embedding these narratives.
Countering Lukashenka’s authoritarian regime: the strategies of the Belarusian diaspora
(Tartu Ülikool, 2023) Potsepp, Kristel Birgit; Makarychev, Andrey, juhendaja; Braghiroli, Stefano, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
This Master’s thesis intends to research the ways in which the Belarusian diaspora is countering Lukashenka’s authoritarian regime. After the fraudulent presidential elections and protests in 2020, the majority of the country’s civil society has fled the country and the events of 2020 led to a new wave of politicised diaspora. To study the case, this research uses qualitative methods and process tracing. The sample consists of nine interviews: seven interviews with members of the Belarusian diaspora, one interview with a foreign affairs expert/diplomat and one interview with Sviatlana Tsikhanouskaya. The analysis is based on five main themes that emerged from the theoretical framework and literature review. The results of this study show that the diaspora is using three main strategies in countering the authoritarian regime: a) raising awareness and bringing attention to the cause; b) policy-making and lobbying; and c) supporting the Belarusians and political prisoners. Furthermore, the role of utilising the ICTs is crucial in supporting the activities of the diaspora and they are used as a ‘liberation tool’. The main functions of the ICTs are a) communication tool amongst the diaspora and people living in Belarus; b) source of news and media awareness; and c) mobilisation tool. As a practical outcome, I have developed policy recommendations for Estonia and the EU based on the empirical findings of the thesis.
Dublini süsteemi toimimine Eesti näitel
(Tartu Ülikool, 2020) Palits, Janar; Veebel, Viljar, juhendaja; Toomla, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesolev magistritöö keskendub sellele, milliseid probleeme näevad Eesti asutused Dublini süsteemi rakendamisel Eestis ja üleeuroopalisel tasandil ning kuidas oleks võimalik neid probleeme lahendada. Seesugune uurimiseesmärk püstitati lähtuvalt varasematest uurimustest, mille kohaselt näevad EL-i liikmesriigid Dublini süsteemi rakendamisega seotud probleeme ja nende põhjuseid erinevalt. Samas on Eesti perspektiivi Dublini süsteemi toimimisele vähe uuritud. Töö teoreetilise lähtekohana kasutati avaliku hüve teooriat, seega vaadeldi Dublini süsteemi, kui korraldust, mis loob selles osalevatele riikidele kindlaid hüvesid. Eesti perspektiivi uurimiseks kasutati kvalitatiivseid andmeanalüüsi meetodeid. Töö kvalitatiivsus avaldub selles, et uurimuse käigus viidi läbi ekspertintervjuud Eesti rakendusasutuste ekspertidega. Intervjuudes kogutud andmete analüüs viidi läbi kvalitatiivse sisuanalüüsi toel. Intervjuude käigus saadud tulemusi võrreldi ametlike dokumentide ja meedias avaldatuga. Dublini süsteemi efektiivsuse hindamiseks võrreldi Eurostat-i andmeid Dublini süsteemi rakendamise kohta Eesti ja EL-i tasandil. Uurimus näitas, et Eesti asutused hindavad Dublini süsteemi toimimist kitsalt Eesti kontekstis pigem positiivselt. Positiivne hinnang põhineb paljuski sellele, et mitmed Dublini süsteemiga seostuvad negatiivsed mõjud pole Eestisse jõudnud. Probleemina tõstatus see, et Eestil endal on suhteliselt väike mõju Dublini süsteemi reformi kujundamisel. Üleeuroopalisel tasandil nähti nelja olulist probleemi – riigid ei registreeri taotlejaid, üleandmisi ei suudeta läbi viia, puudub koormajagamise süsteem ja liikmesriikide vahel puudub usalduslik koostöökultuur. Uurimuse tulemusel võib järeldada, et Dublini süsteemi olulisus Eesti jaoks suureneb, kuna üha kasvav osa rahvusvahelise kaitse taotlejaid saabub Eestisse teistest liikmesriikidest Dublini süsteemi alusel. Eesti asutuste positiivset hinnangut Dublini süsteemi praegusele toimimisele kujundab paljustki asjaolu, et Eesti koormus taotlejate vastuvõtmisel on väiksem, kui see Dublini süsteemi alusel peaks olema. Üleeuroopalises vaate puhul võib järeldada, et mitmed probleemid tulenevad Dublini süsteemi riikidevahelisest iseloomust, hüve loova grupi heterogeensusest ja süsteemi välistest teguritest, mida pole võimalik seadusandlikult mõjutada.
Eesti Aafrika regioonistrateegia: Euroopa Liidu suunised või iseseisvad valikud
(Tartu Ülikool, 2024) Pulst, Karl Joonas; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti Vabariigi ja Aafrika riikide vahel pole ajalooliselt olnud aktiivset bilateraalset suhtlemist. Antud olukord muutus kardinaalselt 2019. aastal, mil Eesti taotles kohta ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks liikmeks. Antud samm suurendas Eesti inimeste, kui ka ettevõtete huvi Aafrika riikide vastu, mille tulemusena loodi esimene Eesti Aafrika regioonistrateegia. Strateegia eesmärgiks oli tõhustada kahepoolset suhtlust ja sõnastada Eesti ettevõtetele Eesti prioriteetriigid Aafrikas. Magistritöös süvenetakse Eesti ja Euroopa Liidu Aafrika teemaliste strateegiate vahelisse dünaamikasse. Dokumendianalüüsi ja ekspertintervjuusid kombineerides, selgitatakse uuringus välja, mil määral mõjutas ELi Aafrika strateegia Eesti strateegia loomist ning vastupidi. Lisaks soovitakse teada, millised on Eesti Vabariigi huvid ja eesmärgid Aafrikas. Magistritööst selgus, et Eesti strateegias on näha mõjutusi Euroopa Liidu Aafrika strateegiast ning näitas, et Eesti mõju ELi poliitikakujundamisel antud teemaga seonduvalt on piiratud. Sellegipoolest tõstis uurimistöö esile Eesti potentsiaali avaldada mõju konkreetsetes valdkondades, kus Eestil on ekspertiisi. Olgu sellisteks teemadeks kas digiküsimused, e-riigi või haridusega seonduvad küsimused.
Eesti ja Iirimaa viisid mõjutada Euroopa Liidu poliitikat
(Tartu Ülikool, 2024) Tõntsohn, Kaia-Liisa; Pääbo, Heiko, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Magistritöö eesmärk on Eesti ja Iirimaa näidetel välja selgitada, millise lähenemisviisi ja meetodi abil on väikeriigil kõige tõhusam Euroopa Liidu tasandil poliitikat mõjutada. Euroopa Liit toimib võrdsuse, solidaarsuse ning vastastikuse tunnustamise põhimõtetele tuginedes, mis annab igale riigile samaväärsed võimalused poliitika läbi viimiseks. Sellegi poolest on väikeriikidel, hoolimata näilisest võrdsusest, piiratud võimalused poliitika mõjutamiseks. Seetõttu keskendub töö viisidele, kuidas väikeriik saab liidus kõige tõhusamalt poliitikat läbi viia, seal juures ootamatute ja kogu liitu mõjutavate juhtumite taustal. Antud töö uurib Eesti ja Iirimaa viise mõjutamaks poliitilisi olukordi nagu Ukraina sõda ja Brexiti läbirääkimised läbi kolme strateegia - koalitsioonide loomine, diplomaatia ja lobitöö ning ekspertide kaasamine. Konkreetsemalt analüüsib uurimistöö kolme strateegia põhjal, mil viisil mõjutas Iirimaa piiriküsimust, olles seeläbi ainukene liikmesriik, kes Ühendkuningriigiga maismaapiiri jagab. Teiseks analüüsib uurimus Eesti käsitlust Ukraina sõja kontekstis, mis põhineb Schengeni viisade keelustamisest Vene kodanikele, miljoni suurmürsu ettepanekust ja Venemaa varade külmutamisest. Kahe väikeriigi analüüsis vaadeldakse pikema perioodi vältel riikide lähenemisviise, mis tuginevad poliitilistele kõnedele, ajakirjanikele antud intervjuudele, poliitikadokumentidele ja ametnike avaldustele. Eesti analüüsis on märgata selgeid ja konkreetseid sõnavõtte ning kiiret reageerimist. Iirimaa puhul kerkib esile strateegiline ja kindel lähenemisviis. Uurimus toob välja, et väikeriigil on Euroopa Liidus poliitika elluviimisel kõige tõhusam kasutada diplomaatiat ja lobitööd. Sellegipoolest tuleb lähtuda olukorrast, sest teatud situatsioonides võib erinevate strateegiate kombineerimine olla tõhus, mille tulemusena võib saavutada paremaid tulemusi kui ühe lähenemisviisi kasutamisel.
Eesti keele ja kultuuri akadeemiline välisõpe - ajalugu, hetkeseis ja tulevikuperspektiivid
(Tartu Ülikool, 2018) Kütt, Evelin; Klaas-Lang, Birute, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti konservatiivsete erakondade euroskeptitsism 2019. ja 2023. aasta Riigikogu valimiste kontekstis: Ukraina sõjaga seotud muutused
(Tartu Ülikool, 2023) Põdra, Lenne Lotta; Talving, Liisa, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
2022. aastal alguse saanud sõda Ukrainas on endaga kaasa toonud mitmeid tagajärgi ning mõjutanud nii Ukrainat kui ka teisi riike ja ühendusi laiemalt. Lisaks NATO-le on pidanud julgeoleku tagamisega hakkama tegelema ka Euroopa Liit. Muutunud olukorra valguses on kohane uurida, kuidas on sellest mõjutatud erakonnad ning nende Euroopa Liidu suunalised arvamused ja seisukohad. Magistritöö eesmärk on välja selgitada, kas ja mil määral on Venemaa algatatud Ukraina sõja puhkemise järgselt muutunud euroskeptilised hoiakud. Lisaks uuritakse, kas olemasolevate euroskeptitsismi dimensioonide kõrvale on tõusmas ka julgeolek. Töös uuritakse Eesti konservatiivseid parlamendierakondi ehk Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) ja Isamaa Erakonda. Saamaks ülevaadet muutustest ajas enne sõja algust ja sõja ajal on vaadeldavaks perioodiks valitud 2019. aasta ja 2023. aasta Riigikogu valimised ning andmetena on kasutatud valimisprogramme ja Eesti Rahvusringhäälingu debatisaateid „Valimisstuudio“. Töö tulemusena leidis autor, et euroskeptitsismi esines mõlemas vaadeldud erakonnas ning nii majanduslikku, kultuurilist kui ka poliitilist euroskeptitsismi. Erakondadest oli kriitilisem EKRE, mille puhul sai 2023. aasta valimistel täheldada poliitilise euroskeptitsismi suurenemist. Isamaa aastate võrdluses oma kriitilisust olulisel määral ei muutnud ning avaldas lisaks ka positiivseid seisukohti Euroopa Liidu suunal. Julgeolek teemana oli 2023. aasta valimiste kontekstis muutunud olulisemaks kui varem, aga euroskeptitsmi julgeoleku dimensiooni avaldumist töös ei avastatud.
Eesti koolinoorte hinnangud tervisliku toitumise kampaaniatele Mindspace mudeli elementide lõikes
(Tartu Ülikool, 2020) Otsa, Kadi; Riitsalu, Leonore, juhendaja; Vilson, Maili, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti maapiirkonna kohalike omavalitsuste toetused LEADER meetmetest
(Tartu Ülikool, 2021) Treufeldt, Marek; Timpmann, Kadi, juhendaja; https://www.ester.ee/record=b5406953*est; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eesti noorte rahvusliku ja Euroopa identiteedi seos hoiakutega sisserändajate ja demokraatia suhtes
(Tartu Ülikool, 2019) Susi, Janne; Kalmus, Veronika, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Eriliste hääletusviiside mõju Euroopa Parlamendi valimistel osalemisele
(Tartu Ülikool, 2023) Ross, Madis; Ehin, Piret, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Käesoleva magistritöö eesmärk on teada saada, kuidas eriliste hääletusviiside võimaldamine mõjutab Euroopa Parlamendi valimistel osalemist. Eesmärk on seatud, kuna kirjanduses puudub nende mõjude osas üksmeel. Eriliste hääletusviiside uurimine Euroopa Parlamendi valimiste kontekstis on relevantne, kuna võimaldab vaadelda nende mõjusid mitmes riigis toimunud sama tasandi valimistel ning samal ajaperioodil. Samuti on Euroopa Parlamendi valimistel olnud valimisaktiivsus kuni 2019. aasta valimisteni pidevas languses ning eriliste hääletusviiside positiivse mõju korral oleks nende võimaldamine üks lihtsamaid viise, kuidas valimisaktiivsust tõsta saaks. Tööga kaardistatakse ka eriliste hääletusviiside võimaldamine 2004. ning 2019. aasta vahel toimunud Euroopa Parlamendi valimistel, mille jaoks autor viib läbi liikmesriikide valimisseaduste dokumendianalüüsi. Mõjude selgitamiseks viiakse läbi nii kahemõõtmeline- kui ka regressioonanalüüs, millesse on kaasatud lisaks erilistele hääletusviisidele ka kontrollmuutujad, et arvestada teiste võimalike valimisaktiivsust mõjutavate teguritega. Analüüside tulemusel selgub, et posti teel hääletamisel on positiivne mõju valimisaktiivsusele, mis tähendab, et see vähendab valija jaoks arvestataval määral hääletamisega kaasnevaid kulusid ning mõjutab lõplikku otsust valimistel osaleda. Lisaks posti teel hääletamisele on suur mõju valimisaktiivsusele ka kontrollmuutujatel, eriti suurt mõju omas kohustusliku hääletamise rakendamine. Samas ilmnes teiste eriliste hääletusviiside puhul kahemõõtmelisest analüüsist negatiivne või olematu korrelatsioon ning regressioonanalüüsis ei olnud need statistiliselt olulised. Seetõttu ei saa küll järeldada, et kõikidel erilistel hääletusviisidel on kindlasti mõju valimisaktiivsusele, kuid samas ei saa ka väita, et statistilist olulisust mitteomanud viisidel mõju ei ole – käesolevas töös kasutatud andmete põhjal kõikide viiside osas järeldusi lihtsalt teha ei saa.
Estonian lifestyle emigrants’ motivation to leave Estonia in young adulthood
(Tartu Ülikool, 2017) Maranik, Reelika; Eamets, Raul, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Euroopa Liidu määruste vahetu ja ühetaolise rakendamise probleemid Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 261/2004 näitel
(Tartu Ülikool, 2016) Jüriöö, Hedi; Sein, Karin, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Tänapäeval ei ole Euroopa Liit (edaspidi EL) üksnes majandusliit, vaid see on muutunud ka poliitiliseks liiduks, samuti on laienenud poliitikavaldkonnad, mida EL üldiselt reguleerib ning milles EL omab ainupädevust või jagatud pädevust liimesriikidega. Selle süsteemi toimimiseks ning tagamaks EL õiguse ja üldiste põhimõtete kehtivus kõigis liikmesriikides võrdsetel alustel, on välja kujunenud EL õiguse vahetu kohaldamise doktriin, mis seisneb üksikisikute õiguses tugineda EL õigusest tulenevatele õigustele ja kohustustele ning nõuda siseriiklikelt haldusüksustelt ja kohtutelt nende tagamist. Magistritöö eesmärgiks oli välja tuua EL määruste vahetu ja ühetaolise kohaldamise kitsaskohad ning pakkuda välja meetodeid EL õiguse ühetaolise kohaldamise tagamiseks. Samuti keskenduti küsimusele, kas EL õiguse ühetaolise kohaldamise tõhustamine on vajalik ja soovitud erinevate turuosaliste, liikmesriikide ja EL institutsionaalse süsteemi seisukohast. Probleemi ilmestamiseks kasutati näitena Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 261/2004. Magistritöö raames viidi läbi küsitlus kvalitatiivsete andmete kogumiseks, mille eesmärgiks oli tuvastada teiste liikmesriikide praktika ning andmete põhjal teha järeldused EL määruste üldiste rakendusprobleemide kohta ja leida võimalikud lahendused. Uurimuse põhjal leiti, et liikmesriikide rakendusasutuste ülesehitus, tööjaotus ja ülesanded erinevad märkimisväärselt, samuti esineb olulisi erinevusi riikide poolt rakendatavates sanktsioonides. Uurimusest tuvastati ühtlasi, et liikmesriigid ei tõlgenda määrust ühtselt ning liikmesriigid ei rakenda piisavalt koostöömehhanisme. Lahendustena määruste ühetaolise rakendamise tagamiseks on autor pakkunud välja rakendusmeetmete ühtlustamise selliselt, et määruses tuuakse välja, millisel alusel toimub määrusejärgsete kaebuste lahendamine, samuti võiks kaaluda ülem- ja alampiiride seadmist sanktsioonidele ning selgitamist, millised sanktsioonid on tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Tõlgendusühtsuse tagamiseks on soovitatud aktiivset suuniste koostamist Euroopa Komisjoni poolt. Samuti on ettepanekuna välja toodud koostöövõrgustike loomine määruste rakendamise jaoks või olemasolevate võrgustike töö aktiivsem kasutamine.

Browse

Browsing Euroopa õpingute õppekava magistritööd – Master´s theses by Title