MSI magistritööd – Master's theses

Permanent URI for this collectionhttps://hdl.handle.net/10062/30418

Browse

Browsing MSI magistritööd – Master's theses by Author "Fischer, Krista, juhendaja"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 5 of 5
  • Thumbnail Image
    Item
    DNA metülatsioon: normaliseerimine ja analüüs
    (Tartu Ülikool, 2013) Kasela, Silva; Fischer, Krista, juhendaja; Milani, Lili Azin, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
    Käesoleva magistritöö tulemusel tutvustati DNA metülatsiooni ja selle normaliseerimis- ning analüüsimismeetodeid, viidi läbi põhjalik analüüs eeltöötlusest kuni lõpliku analüüsini. Tulevikus oleks huvitav veel erinevalt metüleerunud CpG-de leidmisel kaaluda ka beeta-väärtuste modelleerimist beeta-jaotusega ning segamudelite teooria rakendamist.
  • Thumbnail Image
    Item
    Hüpertensiooni geneetilise riskiskoori prognoosivõime hindamine: analüüs Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu andmebaasi põhjal
    (Tartu Ülikool, 2013-06-06) Roos, Marja-Liisa; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Üliikool. Matemaatilise statistika instituut
    Antud magistritöö eesmärgiks on uurida, milliste meetodite abil saab hinnata geenimarkerite võimet eristada kõrge ja madala riskiga indiviide, olles eelnevalt arvesse võtnud muud riskitegurid. Töö metoodika osas on tutvustatud järgmisi statistilise analüüsi meetodeid: lineaarne ja logistiline regressioon, diagnostiliste testide analüüsi meetodeid, kuhu alla kuuluvad testi tundlikkuse ja spetsiifilisuse arvutamine, ROC-analüüs ja ROC-kõvera aluse pindala leidmine ja interpreteerimine ning ümberklassifitseerimise indeksi tutvustamine. Töö praktilises osas on esmalt iseloomustatud Eesti Geenivaramu geenidoonoreid erinevate tunnuste alusel ning analüüsitud hüpertensiooni diagnoosi esinemise seoseid geneetiliste markerite ning erinevate keskkonnast tulenevate tausttunnustega, nagu näiteks suitsetamine ning toitumisharjumused. Seejärel on uuritud saadud mudelite prognoosivõimet, kasutades ROC-kõveraid ja ümberklassifitseerimise indekseid. Samuti uuriti ka seda, kas prognoosivõime on erinev erinevates geenidoonorite gruppides, sõltuvalt soost, vanusest ja kehamassiindeksist. Autori panuseks oli statistilise metoodika valik ja kirjeldamine mitmete erinevate allikate põhjal. Lisaks programmide kirjutamine, millega võimaldati geenidoonorite andmete pealt vastavaid mudeleid ja tabeleid koostada ja analüüsida ning graafikuid joonistada. Töö kirjutamiseks on kasutatud tekstitöötlusprogrammi Microsoft Word ning programmikoodid on koostatud statistikapaketi R abil.
  • Thumbnail Image
    Item
    Neerusiirdamine Eestis. Elulemusanalüüs
    (Tartu Ülikool, 2003) Kirsimägi, Ülle; Käärik, Ene, juhendaja; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
  • Thumbnail Image
    Item
    Põhjuslikud mudelid Tartu Ülikooli Eesti Geenivaramu metaboloomika ja toitumise andmetel
    (Tartu Ülikool, 2015) Helekivi, Kristi; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Matemaatika-informaatikateaduskond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut
    Käesolevas magistritöös uuritakse põhjuslikke seoseid kohvi tarbimise, metaboliitide kontsentratsiooni taseme ja vererõhu vahel, kasutades Mendeli randomiseerimise meetodit. Riskitegurite põhjusliku mõju hindamisel huvipakkuvale haigusele või tervisenäitajale, on nimetatud meetodi korral instrumenttunnusena kasutusel geneetilised markerid, mille mõju eksponenttunnusele on teada. Töös on otsitavatele parameetritele hinnangud leitud nii Mendeli randomiseerimist kui ka lineaarset regressioonanalüüsi kasutades. Ilmnes, et lineaarne regressioonanalüüs annab küll statistiliselt olulised seosed, ent Mendeli randomiseerimisel saadud tulemuste põhjal ei ole võimalik kinnitada seose põhjuslikkust. Lisaks pakutakse töös välja Mendeli randomiseerimise meetodi edasiarendus juhule, kus põhjuslik seoseahel on keerukam. Simulatsioonieksperiment kinnitab, et meetodi edasiarendus annab eelduste kehtimise korral soovitud tulemused. Reaalsete andmete korral osutusid instrumenttunnused aga liiga nõrgaks, et soovitud täpsusega tulemusi saada.
  • Thumbnail Image
    Item
    Structural nested mean models in a repeated measures setting
    (Tartu Ülikool, 2001) Pisarev, Heti; Fischer, Krista, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Matemaatilise statistika instituut