Sirvi Autor "Abels, Artur, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 4 4

Elektroonikakomponentide laosüsteemi arendus
(Tartu Ülikool, 2018) Spaal, Gromet; Abels, Artur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesoleva töö eesmärgiks oli ettevõttele SmartStuff OÜ elektroonikakomponentide laosüsteemi arendus. Laosüsteemi eesmärgiks on anda ülevaade hetkel ettevõttel olemasolevatest komponentidest ning seeläbi muuta elektroonikaprojektide arendust kiiremaks ja tõhusamaks. Töö käigus tuli lähtuvalt süsteemile esitatud nõuetest välja töötada süsteemi ülesehitus ning see realiseerida. Realiseerimisele kuulus Anrdoid rakenduse, veebiliidese ja andmebaasi väljatöötamine ning lisaks sellele ka sildiprinteri Brother P-750W kasutuse lihtsustamine.
Looduskaitselistel eesmärkidel kotkapüügiks kasutatav robottopis
(Tartu Ülikool, 2015) Sellis, Ott; Abels, Artur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Töö käigus loodi seade, mida oleks võimalik rakendada looduskaitselistel eesmärkidel kotkapüügiks. Kotkaste püük võimaldab saada lindude eluolu kohta paremat infot ning annab satelliitsaatjate vahendusel võimaluse linnu liikumisi ja käitumist jälgida ka tulevikus. Jälgimine võimaldab kaitsta ning säilitada ohustatud liigi elupaiku. Antud töö käigus disainiti riistvaralahendus topisele, mis on mõeldud käitumaks peibutisena ning meelitama lindu lõksu sattuma. Seade on võimeline üle kindla perioodi liigutama erinevaid jäsemeid ning väljastama linnule omaseid häälsignaale. Töö sissejuhatav osa kirjeldab Eesti kotkaste tagamaid ning viib lugeja käesoleva valdkonnaga kurssi. Samuti pannakse töö alguses paika seadmele rakenduvad nõuded, millele sai seadme disainil tuginetud. Töö sisulises pooles kirjeldatakse erinevate komponentide valikut ning tööpõhimõtet, võttes aluseks eelnevalt paika pandud nõuded. Mehaanika kirjelduses räägitakse topiseks kasutatavate materjalide päritolust ning koostisest. Samuti kirjeldatakse töös kasutatavaid mootoreid ning illustreeritakse komponentide paigutuse tagamaid. Elektroonika kirjeldus hõlmab endas kontrollplaadi disaini ning komponentide valiku selgitamist. Tuuakse esile erinevate seadmete näitajad ja funktsioonid ning viiakse need kooskõlla esitatud nõuetega. Juhtprogrammi osas seletatakse mikrokontrolleril oleva programmi funktsioone. Lõpuosas kirjeldatakse töö käigus tekkinud probleeme ning nende lahendusi. Samuti pakutakse välja arendamise käigus tekkinud ideid seadme edaspidiseks täiendamiseks. Näiteks puldisüsteemi lisamine, mis võimaldaks seadme käsitsijuhtimist ning annaks suurema kontrolli püügi käekäigu üle.
Nutiseadmega juhitav peegelkaamera liikumist kontrolliv seade
(Tartu Ülikool, 2015) Salumaa, Sten-Oliver; Abels, Artur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli konstrueerida mobiilne seade, mille abil oleks võimalik teha time-lapse videoid, mille kestel kaamera liiguks aeglaselt kolmes teljes. Peale selle oli üheks tähtsamaks nõudmiseks seadme juhtsüsteemi arendamine Android operatsioonisüsteemiga nutiseadmele. Töö käigus tuli põhjalikult tegeleda konstrueeritava seadme mehaanika, elektroonika ning tarkvaraga. Lisaks pidi arendama Android operatsioonisüsteemile rakenduse, mis suudaks eelpoolmainitud seadmega juhtmevabalt suhelda. Töö raames valminud mehaanikalahenduste disainimisel peeti silmas, et komponente saaks osta, tellida, lõigata või 3D-printeriga toota. Samuti pandi rõhku sellele, et mehaanikakomponentide kulumisel oleks neid võimalik lihtsalt vahetada. Lisaks eelnevale prooviti kogu mehaanika disainimisel hoida esteetilist joont. Elektroonikalahenduse väljatöötamisel pöörati rõhku selle töökindlusele. Tähtis oli, et kõikide voolujuhtide ristlõike pindala oleks vastavuses sellest läbi liikuva vooluga. Nutiseadmega suhtlemise tarbeks kasutati välist Bluetooth moodulit. Mikroprotsessorile laetud koodi testiti selle loomisel põhjalikult, et vältida seadme ootamatut käitumist, mis võiks sellel paiknevat kaamerat kahjustada. Kirjutatud juhtseadme programm juhib kolme mootori liikumist ning ka nende liikumise lõpetamist Bluetoothi kaudu vastuvõetud andmete alusel. Androidil põhineva nutiseadme rakenduse arendamise käigus pöörati tähelepanu sellele, et see oleks kasutajasõbralik. Nuppude arv hoiti minimaalsena ning rõhutati erinevate vaadete loogilisele järgnevusele. Lisaks oli tähtis, et kasutaja saaks välise Bluetooth mooduliga rakendusesiseselt ühenduse luua. Samuti loodi kasutajale võimalus enne kaamera liikuma panemist selle algset asukohta reaalajas mugavalt nutiseadme ekraanilt muuta. Töö alguses seatud eesmärk täideti ning valmistati kõikidele algsetele nõuetele vastav seade, mida on kasutatud time-lapse videote filmimisel. Seadme omahind tuli ligikaudu neli korda väiksem praegu saadaval olevate variantide turuhinnast.
Tarkvara loomine kehaasendi jälgimise süsteemile
(Tartu Ülikool, 2015) Laane, Mark; Abels, Artur, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond; Tartu Ülikool. Tehnoloogiainstituut
Virtuaalreaalsus on tehnoloogia, mis võimaldab selle kasutajal kogeda arvutite abil simuleeritud tehiskeskkondi. Peakomplektid nagu Oculus Rift lubavad kasutajal virtuaalses ruumis ringi vaadata, kuvades stereoskoopilist pilti, mis muutub vastavalt kasutaja peaasendile. Käesoleva töö eesmärgiks oli luua tarkvara juhtmevabale kehaasendi jälgimise süsteemile. Sellise süsteemi olemasolu võimaldab luua virtuaalreaalsussüsteeme, kus kasutaja näeb tehismaailmas oma keha ning saab loomulike liigutuste abil sellega interakteeruda Keha asendi tuvastamiseks jälgitakse 11 kehaosa suunda ruumis. Iga jälgitava kehaosa külge saab kasutaja kinnitada juhtmevaba mooduli, mis jälgib oma suunda. Moodul sisaldab kiirendusandurit, güroskoopi ja magnetomeetrit ning kasutab suuna hindamiseks Sebastian Madgwicki suunafiltri algoritmi. Töö käigus valmis tarkvara juhtmevabadele moodulitele, arvutisse infot edastavale koordinaatorseadmele ning arvutile. Lisaks kirjeldatakse töös magnetvälja moonutuste allikaid, nende korrigeerimise võimalusi ning korrigeerimise jaoks loodud tarkvara. Töö tulemusena valmis süsteem, mis jälgib kasutaja kehaasendit ning kuvab selle arvutis oleval inimkeha mudelil. Lisaks valmis tarkvara andurite väljundite graafiliseks esitamiseks ning magnetomeetri kalibreerimiseks. Käesolevaks hetkeks on töö tulemust kasutatud ka virtuaalreaalsussüsteemis, kus kasutaja saab virtuaalreaalsuses näha liikumas enda käsi, jalgu ja keha Oculus Rifti abil (Joonis 4.3 ja Joonis 4.4). Edasi tasub kindlasti uurida, kuidas kasutada jalgade suunainfot nii, et kasutaja oleks võimalus süsteemi abil virtuaalses ruumis ka ringi liikuda.