Browsing by Author "Albert, Gerli"

Now showing 1 - 2 of 2

Carbon use strategies of macrophyte communities in the northeastern Baltic Sea: implications for a high CO2 environment
(2023-09-28) Albert, Gerli; Martin, Georg, juhendaja; Pajusalu, Liina, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
Merevee võime omastada süsinikdioksiidi (CO2) aitab vähendada atmosfääri CO2 taset ja leevendada inimtekkelisi kliimamuutusi. Ookeanid on juba omastanud umbes 30% CO2 heitkogustest, mille tulemusena merevesi hapestub. Kui süsinikdioksiid reageerib mereveega, muutub karbonaatkeemia oluliselt: lahustunud süsinikdioksiidi (CO2) ja vesinikkarbonaadi (HCO3-) kontsentratsioon suureneb, samas kui karbonaadi (CO32-) kontsentratsioon väheneb. IPCC stsenaariumide kohaselt jätkub atmosfääri CO2 kontsentratsiooni tõus, mis võib põhjustada Läänemere keskosa pinnavee pH languse kuni 0,5 pH-ühiku võrra selle sajandi lõpuks. Läänemeri on merevee hapestumisele eriti vastuvõtlik madala aluselisuse ja vähese soolsuse tõttu, mis eristab seda avamereveest. Uuringud on näidanud, et merevee hapestumise mõju võib erinevatele liikidele olla positiivne, negatiivne või neutraalne. Üks viis merevee hapestumisega seotud muutuste mõistmiseks on uurida, milliseid süsiniku vorme ja strateegiaid makrofüüdid fotosünteesi käigus kasutavad. See, kuidas CO2 tõus merevees mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluse struktuuri, sõltub sellest, kas liikidel on süsiniku kontsentreerimise mehhanism (CCM) ja millised need mehhanismid on. Käesoleva doktoritöö eesmärk oli hinnata merevee hapestumise mõjusid rannikumere makrofüütidele, et prognoosida võimalikke muutusi liigi ja koosluse tasemel. Selleks uuriti Eesti rannikualal kasvavate peamiste makrofüütide süsiniku omastamise strateegiaid, määrati makrofüütide stabiilseid süsiniku isotoope (δ13C), uuriti nende võimet muuta pH-d ja mõõdeti fotosünteetilist võimekust erinevatel lahustunud anorgaanilise süsiniku (DIC) kontsentratsioonidel. Lisaks teostati looduslikes makrofüütide kooslustes pH ja CO2 in situ mõõtmised ning võeti proove iga uuritava liigi kasvukohast ning arvutati karbonaatkeemia näitajad. Üldiselt võib oodata, et tuleviku kõrgema CO2 kontsentratsiooniga keskkond Läänemeres pakub füsioloogilisi eeliseid makrofüütidele, kes elutsevad taimestikuvööndi kõige madalamates ja sügavamates piirkondades, samal ajal kui vahepealsed kooslused, kus elutseb mitmeaastane pruunvetikas Fucus vesiculosus, võivad end leida ebasoodsast seisundist. Üldiselt võib oodata, et merevee hapestumine mõjutab liikidevahelist konkurentsi ja koosluste struktuuri, mis võib põhjustada muutusi kogu ökosüsteemis.
The response of the diatom Asterionllopsis glacialis to variations in CO2 and nitrate availability
(Tartu Ülikool, 2018) Albert, Gerli; Olli, Kalle, kaasjuhendaja; Joana Barcelos e Ramos, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Botaanika osakond
Inimtegevuse poolt õhku paisatud süsihappegaas (CO2) on põhjustanud kiiresti tõusva CO2 taseme atmosfääris. Heitkoguste praeguse kasvutempo jätkudes, võib aastaks 2100 CO2 tase kahekordistuda. Süsihappegaasi kontsentratsioon atmosfääris on tasakaalus ookeani pindmise kihi CO2 tasemega, põhjustades seeläbi pH alanemist. On leitud, et muutused vee keemilistes omadustes (suurenev CO2/alanev pH tase) võivad avaldada mõju primaarprodutsentidele. Tänaseks on vähe teada millised on erinevate faktorite koosmõjud. Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada millised on CO2 (620, 840, 1640 μatm) ja nitraadi (7 and 13 μmol l-1) mõjud kolooniaid moodustavale kosmopoliitsele ränivetikale Asterionellopsis glacialis. Vastupidiselt eeldusele, CO2 mõju kasvule ei sõltunud nitraadi kontsentratsioonist. Leiti, et CO2 suurenedes tõusis saagikus ning suurenes kasvukiirus. Samuti suurenesid kolooniad. Leiti ka, et kasv oli oluliselt suurem kõrgemal nitraadi kontsentratsioonil, aga see ei mõjutanud kolooniate suurust. Töö tulemustest järeldub, et suurenev süsiniku kättesaadavus mõjutab positiivselt A. glacialise kasvu ning kolooniate moodustamist. Eeldustekohaselt vajuvad suuremad kolooniad kiiremini ning seeläbi kiireneb orgaanilise aine settimine, mis eemaldab süsiniku aktiivsest bioloogiliselt ringest. Tänu sellele on võimalik anda negatiivset tagasisidet inimtekkelisele CO2 hulga tõusule Maa atmosfääris.