Sirvi Autor "Aluoja, Anu, juhendaja" järgi

Nüüd näidatakse 1 - 5 5

Association between personality traits, clinical characteristics and pharmacological treatment response in panic disorder
(2019-07-04) Võhma, Ülle; Maron, Eduard, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tõru, Innar, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond
Missugused isiksusejooned iseloomustavad paanikahäirega (PH) patsienti? Millise mõõdikuga võiks selliste patsientide isiksuseomadusi mõõta? Need küsimused viisid meid põhiküsimuseni – kuidas on seotud isiksusejooned ja paanikahäire farmakoloogiline ravi? Kasutasime isiksuse hindamiseks Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat (SSP), mis toetuvad kolmele tegurile: neurootilisus, ekstravertsus ja agressiivsus. Kontrollisime SSP eestikeelse variandi usaldusväärsust ja kehtivust ning hindasime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksusejoonte erinevusi. Leidsime, et SSP kolmefaktoriline struktuur (neurootilisus, agressiivsus ja ekstravertsus) oli sarnane Rootsis saadud tulemustega. Teiseks vaatlesime PH-patsientide ja tervete inimeste isiksuseomadusi. Leidsime, et SSP faktorid neurootilisus ja agressiivsus, samuti somaatilise ärevuse alaskaala väärtused olid PH grupis oluliselt kõrgemad. Uuringus leidsime isiksusejooni kirjeldava SSP kõigi alaskaalade väärtuste langemise 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel. Ükski SSP alaskaalade algväärtusest ei olnud statistiliselt oluliselt seotud ravivastusega. Ainult kõrgem impulsiivsus uuringu alguses oli lähedal olulisele tasemele ennustamaks halvemat ravitulemust. Järeldasime, et SSP eestikeelne versioon näitab aktsepteeritavaid psühhomeetrilisi omadusi. PH-patsientidel on mittekohaneva isiksuse jooni. Isiksusejoonte kõrvalekalle väljendub rohkem kaasuva meeleoluhäirega paanikahäirega patsientidel. Kuigi PH-patsientide isiksus näitas 12-nädalase farmakoloogilise ravi järel kindlat suunda normaliseerumisele, ei leidnud me SSP-ga mõõdetavate isiksusejoonte olulist seost ravitulemusega.
Depressiooni sotsiaalsete ja majanduslike mõjutegurite hindamine
(2010-05-24T12:36:28Z) Niiberg-Pikksööt, Triinu; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond. Psühholoogia instituut; Aluoja, Anu, juhendaja; Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendaja
Depressioon tekib bioloogiliste ja psühholoogiliste tegurite koosmõju tulemusena. Mõned depressiooniga seostuvad tegurid võivad olla depressiooni tekkimise riskifaktoriteks, mõned depressiooni püsimise riskifaktoriteks ning mõned tagajärgedeks. Magistriprojekti eesmärk on välja selgitada depressiooni sotsiaalsed ja majanduslikud mõjutegurid ning koostada lühike riskitegurite hindamise küsimustik, mis arvestaks võimalikult paljusid sotsiaalseid ja majanduslikke tegureid ning nende koosmõju depressiooni esinemisel.
Krooniliste dermatooside seosed patsiendi elukvaliteedi, emotsionaalse seisundi ja isiksuseomadustega
(Tartu Ülikool, 2013) Pärna, Ene; Aluoja, Anu, juhendaja; Kingo, Külli, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituut
Käesolevas magistritöös uuriti krooniliste põletikuliste nahahaiguste seoseid emotsionaalse seisundi ja elukvaliteediga ning analüüsiti haiguse, isiksuseomaduste ja elukvaliteedi vahelisi vastastikuseid seoseid. Selleks kasutati enesekohaseid küsimustikke: Emotsionaalse enesetunde küsimustikku, mis on enesehinnanguline skaala depressiooni ja ärevuse sümptomite hindamiseks, Rootsi ülikoolide isiksuseskaalat isiksuseomaduste hindamiseks, dermatoloogilise elukvaliteedi küsimustikku (DLQI) ja tervisest sõltuva elukvaliteedi küsimustikku RAND 36. Uuringus osales 136 krooniliste nahahaigustega patsienti ja 40 nahahaiguseta isikut. Töö tulemustest selgus, et psoriaas, ekseem ja akne seostuvad neurootilisust näitavate isiksusejoontega. Haigusgruppidest eristusid aknega patsiendid kõrgema verbaalse agressiooni ja stressile vastuvõtlikkuse poolest. Elukvaliteedi osas oli patsientidel võrreldes tervetega oluliselt madalam nii DLQI kui RAND-36 füüsiline funktsioneerimine kehalised piirangud, energia/väsimus ja emotsionaalse heaolu. Kroonilised dermatoosid seostusid emotsionaalse distressi sümptomitega, eriti insomnia ja üldärevusega. Isiksuse omadustest ennustasid kõige rohkem erinevaid elukvaliteedi aspekte somaatiline ärevus ja kibestumine.
Õe omadused ja tegevus patsiendi ja õe vaatekohast : magistritöö õeteaduse alal
(Tartu Ülikool, 1996) Aro, Ilme; Aluoja, Anu, juhendaja; Salupere, Riina, juhendaja; Tartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Õendusteaduse õppetool
Söömishäirete hindamise skaala konstrueerimine
(2009-12-09T11:16:14Z) Herik, Marlen; Akkermann, Kirsti, juhendaja; Aluoja, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduskond. Psühholoogia Instituut
Käesoleva magistriprojekti eesmärgiks oli koostada söömishäireid hindav küsimustik, mis aitaks eristada söömishäirega patsiente tervetest ning anoreksia, buliimia ja liigsöömishäirega patsiente omavahel. Kliinilise valimi moodustasid anorexia nervosa (N=40), bulimia nervosa (N=39) ja liigsöömishäirega (N=20) patsiendid, keda võrreldi Kaalujälgijate (N=47) ning kontrollgrupiga (N=474), kellest omakorda 61 uuritavat olid kontrollitud psühhiaatriliste häirete esinemise suhtes. Uuritavad täitsid eestikeelse EDI-2 (Eating Disorder Inventory; Podar, Hannus & Allik, 1999), käesoleva uurimuse jaoks koostatud 86-väitelise Söömishäireid Hindava Skaala (esialgne SHS) koos lisaküsimustega ning ankeedi sotsiodemograafiliste andmete kohta. Skaala konstrueerimise tulemuseks oli 4-faktoriline, 29- väiteline enesekohane Söömishäireid Hindav Skaala (SHS), alaskaaladega Söömise piiramine, Liigsöömine, Toidu väljutamine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust. SHS-i ja alaskaalade sisereliaablused olid kõrged (α=0,90-0,93). Olulised erinevused kliinilise ja kontrollgrupi ning kliinilise grupi sees kinnitasid skaala eristavat valiidsust. Liigsöömise ja Toidu väljutamise alaskaalad ning SHS üldskoor eristasid omavahel diagnostilisi gruppe. Söömise piiramine ning Hõivatus välimusest ja kehakaalust näisid hindavat kõikidele söömishäiretele iseloomulikke latentseid tunnuseid. SHS konstruktivaliidsust kinnitasid kõrged korrelatsioonseosed EDI-2 kolme alaskaalaga – Buliimia, Kehaga Rahulolematus, Kõhnuseihalus. SHS ja alaskaaladele leiti äralõikepunktid eristamaks söömishäiretega patsiente tervetest ning erinevate söömishäiretega patsiente omavahel. Käesoleva uurimuse tulemusi on võimalik kasutada nii söömishäirete diagnostikas, ravis kui ka teadusuuringute raames.