Browsing by Author "Anijalg, Helena"
Now showing 1 - 2 of 2
- Results Per Page
- Sort Options
Item Enda ja teiste hinnangute kokkulangevus väärtustes ja nende võrdlus isiksuse seadumustega(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Realo, Anu, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Psühholoogia instituutKäesolev seminaritöö keskendub enda ja teiste hinnangute kokkulangevusele väärtuste puhul ja nende võrdlusele isiksuse seadumustega. Viimane põhineb Shalom Schwartzi (1992) väärtuste teoorial, mis keskendub personaalsetele ja ka kultuurilistele alusväärtustele. Schwartzi järgi eksisteerib kümme motivatsiooniliselt erinevat ja iseseisvat alusväärtustüüpi, mida inimesed erinevates kultuurides tähtsaks peavad. Schwartzi väärtusteooriat saab kokku võtta kahe vertikaalse dimensiooniga: eneseupitamine versus eneseületamine ja avatus kogemustele versus alalhoidlikkus. Enda ja teistega hinnangute kokkulangevust on varasemalt väärtuste puhul väga vähe uuritud, kuid erinevates isiksuse uuringutes on seda laialdaselt tehtud. Enda ja teiste antud hinnangute kokkulangevust on oluline uurida, sest see tagab objektiivsemad tulemused selle kohta, millised inimesed tegelikult on. Andmeid koguti PVQ-21 (Schwartz jt 2001) ja S5 (Konstabel jt 2012) küsimustikuga. Leiti, et enda ja teiste hinnangute kokkulangevus oli tugevaim eneseupitamises ja madalaim eneseületamise väärtuste puhul. Väärtustes oli võrreldes isiksuse seadumustega kokkulangevus nõrgem. Isiksuse seadumustes näitas ekstravertsus kõige tugevamat kokkulangevust.Item Immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu perestruktuurist lähtuvalt(Tartu Ülikool, 2013) Anijalg, Helena; Ainsaar, Mare, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Sotsioloogia ja sotsiaalpoliitika instituutInimeste hinnangud eluga rahulolule on mõjutatud erinevatest asjaoludest. Subjektiivne eluga rahulolu moodustub erinevate eluvaldkondade rahulolust, näiteks rahulolust perekonnaelus, isikute vahelistes suhetest, tervisest, enda potentsiaali rakendamisest, majanduslikust olukorrast (Campell 1981). Inimesed hindavad tihti õnnelikkust ja rahulolu võrreldes mingi kujuteldava standardiga või teiste inimestega, mis omandatakse teisi jälgides või võrreldes iseenda hetkesituatsiooni varasemaga. Kui selle tulemusena leitakse, et ollakse teistest jõukam, ilusam, populaarsem, siis on alus suhteliseks rahuloluks (Kidron 2007), sellisest seisukohast lähtus ka antud töö. Käesolevas töös võrreldi immigrantide ja riigis sündinute heaolu lähtuvalt perestruktuurist ja majanduslikust olukorrast. Analüüsi tulemusena selgus, et immigrantide ja riigis sündinute eluga rahulolu on oluliselt erinev ja see erinevus tuleneb eelkõige sellest, et immigrantidel ja põliselanikel on erinev majanduslik toimetulek. Varasemates immigrantidega seotud uuringutes on palju tähelepanu pööratud sellele, millest majanduslikud erinevused on tingitud. Peamiselt on leitud, et immigrantide madalam sissetulek sõltub eelkõige riigikeele oskamisest (Lepik 2010; Lindermann ja Vöörmann 2010), mille mitteoskamine piirab oluliselt võimalusi osaleda aktiivselt tööturul ja pääseda ligi tasuvamatele töökohtadele. Samuti on leitud, et sissetulek on oluliselt madalam neil, kellel puudub Eesti kodakondsus (Kasearu ja Trumm 2008). Laste olemasolu suurendab eluga rahulolu, kuid vähe. Sama kehtib ka partneriga kooselu kohta. Kui partneriga koos ei elata, siis vähenevad rahulolu hinnangud vähesel määral.