Browsing by Author "Anslan, Sten"

Filter results by typing the first few letters
Now showing 1 - 2 of 2
  • Thumbnail Image
    Item
    ITS regiooni kasutatavus hooghännaliste (Collembola) määramisel
    (Tartu Ülikool, 2013) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Botaanika osakond; Tartu Ülikool. Loodus- ja tehnoloogiateaduskond
  • Thumbnail Image
    Item
    Molecular identification of Collembola and their fungal associates
    (2017-10-20) Anslan, Sten; Tedersoo, Leho, juhendaja; Tartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond
    Muld on mitmekesine elupaik, mis hõlmab suurt mikroobide ja loomade liigirikkust. Rikkalik mullaelustik on olulisel kohal paljudes looduslikes protsessides alates mulla kujundamisest ja lagundamisprotsessidest kuni mikrokliima reguleerimiseni. Molekulaarsete identifitseerimismeetodite areng on kaasa aidanud mullaorganismide tuvastamisele, mis võimaldavad määrata liike nii indiviidi kui ka koosluste tasemel. Oma doktoritöös uurisin ITS2 rakendatavust hooghännaliste (Collembola) määramisel, kuna vastava DNA lõiguga on potentsiaalselt võimalik mullaproovidest määrata samaaegselt mitmesugused eukarüootide rühmad liigi tasemele. Kuna hooghännalised on tihedalt seotud seenekooslustega (seened moodustavad olulise osa nende toidust), siis uurisin oma doktoritöös ka hooghännalistega seotud seenekoosluste ruumilist ja ajalist struktuuri kasutades nii seente kultuurides kasvatamise kui ka mass-sekveneerimise (HTS) meetodit. Vastavate HTS andmete lihtsaks ja kiireks bioinformaatiliste analüüside teostamiseks oli vaja välja töötada mass-sekveneerimisandmete töötlemise töölaud. Doktoritöö peamised tulemused ja järeldused on järgmised: 1) ITS2 lõik omab piisavat liikidevahelist erinevust, et eristada hooghännaliste liike; 2) hooghännalistega seotud seeneliikide tuvastamine on tõhusam mass-sekveneerimise meetodiga, mis tõi esile, et hooghännalised on seotud palju rohkemate seeneliikidega kui seni traditsiooniliste meetoditega kindlaks määratud; 3) tulenevalt seenekoosluste suktsessioonist on hooghännalistega seotud seenekoosluste struktuur ja liigirikkus mõjutatud nii sesoonist kui aastast; 4) töös kasutatud hooghännaliste liikide vahel ei tuvastatud toitumiseelistusi seente osas; 5) koostatud HTS andmete töötlemise programm võimaldas kiiret ja tõhusat DNA järjestuste töötlust.