Browsing by Author "Beilmann, Mai, juhendaja"

Now showing 1 - 12 of 12

2011.-2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite esinduslikkuse analüüs
(Tartu Ülikool, 2022) Lina, Elen; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Bakalaureusetöö eesmärk oli välja selgitada viimase kümne aasta jooksul Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute valimite kooskõla kasutatud andmekogumismeetoditega, et teada saada, kas nende valimite põhjal tehtud üldistused on õigustatud. Bakalaureusetöö teema valikul lähtusin sellest, et antud teemat pole varasemalt Eestis uuritud ning teadmine, kas saame teostatud rakendusuuringuid usaldada on äärmiselt tähtis. Töö eesmärgi täitmiseks tutvusin põhjalikult uurimisviiside, valimi tüüpide ning alatüüpidega ja valimi moodustamise põhimõtetega. Püstitatud uurimisküsimustele vastamiseks teostasin 2011.–2021. aastal Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringute raportite kontentanalüüsi. Analüüsist selgus, et Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringutes kasutati tõenäosuslikke valimitüüpe vähem kui mittetõenäosuslikke valimitüüpe ning uuringutes oli uurimisviisi ja valimi kooskõlas puudujääke ja küsitavusi. Seetõttu ei olnud ka üle poolte uuringute põhjal üldkogumile tehtud üldistused õigustatud, arvestades valimi esinduslikkust üldkogumi suhtes. Peamised valimite koostamisel tehtud vead Sotsiaalministeeriumi tellimusel läbiviidud sotsiaalvaldkonna rakendusuuringutes olid uuringufirmade poolt kindlate sotsiaal-demograafiliste taustatunnustega inimeste eelistamine valimisse, uuringufirmade oma kontaktide kasutamine valimi moodustamisel ning eksimine lisavalimite kasutamisel. Kõigil eeltoodud juhtudel rikutakse tõenäosusliku valimi koostamise reegleid ning seetõttu tuleks selliste uuringute pinnalt üldkogumile laiendatud tulemustesse suhtuda äärmise ettevaatlikkusega. Bakalaureusetöö on oluline nii riiklikul tasandil kui ka sotsioloogilisel maastikul, juhtides tähelepanu seni tuvastamata jäänud probleemile sotsiloogilisi andmekogumismeetodeid kasutavate rakendusuuringute kvaliteedis. Tulevikus tasuks uurida, kas tegu on laiemalt levinud probleemiga, mis esineb ka teiste valdkondade ning ministeeriumite uuringute puhul. Tulevikus võiks uuringute teostajad järgida uuringuraportite ülesehitusel ühtlasemat struktuuri ning ühesuguste asjade nimetamisel kasutada samasuguseid termineid, mis teeks raportites orienteerumise ja nendest ülevaate saamise oluliselt lihtsamaks.
Ajakirjanduslike rollide täitmine eestikeelsetes Covid-19 uudistes
(Tartu Ülikool, 2021) Männilaan, Lisanna; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö valmis Journalistic Role Performance’i rahvusvahelise uuringu raames. Eestis kogutud trüki-, tele-, raadio- ja veebimeedias avaldatud uudiste kontentanalüüsi tulemustest nähtub, et ajakirjanduslike rollide täitmine Covid-19 uudistes ja tavauudistes on erinev. Covid-19 teemade kajastamisel täitsid ajakirjanikud kõige enam teenindaja rolli, mis kirjeldavad sündmuste või otsuste mõju kajastamist igapäevasele elule, ja kodaniku rolli täitmise tunnuseid, mille abil rolli täitjad lokaliseerisid. Teisel kohal oli Covid-19 uudistes täidetud kodaniku roll. Seega täitsid Covid-19 teemade kajastamisel ajakirjanikud ühiskondliku infovahendaja rolli ehk reageerisid kriisiolukorrale seades prioriteediks kõige vajalikuma teabe vahendamise kodanikele. Kui teenindaja ja kodaniku roll oli Covid-19 uudistes enim täidetud rollid, siis tavauudistes oli nende rollide täitmine tagasihoidlikum. Sekkuja ja valvekoera täitmine oli nii Covid-19 kui ka tavauudistes peaaegu samal tasemel. See kvantitatiivne leid viitab, et sekkuja ja valvekoera rollid on Eesti ajakirjanduslike rollide täitjate alusrollid, millest uudiste kajastamisel lähtutakse. Infomeelelahutaja roll oli tavauudistes üks täidetumaid rolle, kuid Covid-19 uudistes esines sensatsioonile ja emotsioonile rõhuva rolli täitmist mõneti vähem. Lojaalse vahendaja rolli tunnuseid esines nii tavauudiste aga ka Covid-19 uudistes kõige harvemini. Samas vaadates erinevate andmekorjepäevade Covid-19 uudiseid, siis viiruslainete ajal sagenes mõneti lojaalse vahendaja rolli täitmine, aga siiski väga madalal esinemissagedusel. Nagu viidatud muutus ajakirjanduslike rollide täitmine Covid-19 uudistes andmekorjepäevade jooksul. Suuremaid erinevusi on esimese ja teise koroonaviiruse laine ajal ajakirjanduslike rollide täitmise vahel. Esimese laine ajal (veebruar 2020 kuni juuni 2020) täideti eelkõige teenindaja ja kodaniku rolli, aprillikuus suurenes ka sekkuja roll ning kolme rolli esinemissagedus püsis kõrge kuni viiruslaine lõppemiseni juunikuus. Suvel, peale esimest viiruselainet esineb enim valvekoera ja sekkuja roll. Teise laine alguses, oktoobris ja novembris kasvab sekkuja ja infomeelelahutaja rollide täitmise tunnuste esinemissagedus Covid-19 uudistes. Erinevalt esimesest lainest, ei tõuse teise viiruslaine eel ja avakuudel teenindaja ning kodaniku rollide täitmise tunnuste esinemissagedus. Need kvantitatiivsed leiud viitavad, et kui esimese viiruslaine ajal täideti eriolukorra tingimustes enim kriisinfot vahendavat teenindaja rolli, siis pandeemia jooksul kohanesid ajakirjanikud pandeemia olukorraga ja naasesid täitma sekkuja ning valvekoera rolle, mida uuringuandmetele tuginedes võib pidada Eesti ajakirjanike põhirollideks.
Ajakirjanike ametialased võimusuhete rollid Eesti uudistes
(Tartu Ülikool, 2021) Närska, Ann Marii; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Magistritöö oli osa rahvusvahelisest uuringust nimega Journalistic Role Performance. Siinse töö eesmärgiks oli uurida Eesti uudistes ajakirjanduslike rollide, nagu lojaalne vahendaja ja valvekoer, esinemise seotust uudisteemade ja väljaannetega trüki- veebi-, tele ja raadioajakirjanduses. Uurimisküsimustele vastamiseks kasutati andmete analüüsimiseks standardiseeritud kontentanalüüsi. Rahvusvahelise projekti juhistest tulenevalt kasutati valimi moodustamisel Stevensoni ehk konstrueeritud nädala meetodit ning terve 2020. aasta jooksul koguti kahe konstrueeritud nädala raames kokku 2409 uudislugu, mis hiljem kodeerimistabeli järgi kodeeriti. Analüüsist selgus, et Eesti uudisisus esines valvekoera rolli enim riigivõimu ning politsei ja kuritegevusega seotud teemalistes uudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines kõige rohkem sporditeemalistes uudistes, aga ka kultuuriuudistes. Seoses Covid-19 uudislugudega võivad tulemused viidata lojaalse vahendaja rolli varjatud esinemisele. Allikate puhul oli näha, kuidas niigi kõige populaarsemad riiklikud ja poliitilised allikad, olid Covid-19 uudislugudes veelgi tihedamini kasutatud ning neid leidus Covid-19 uudistes pea pooltes uudistes. Samal ajal kui näiteks tervishoiu taustaga allikaid kasutati lugudes vaid igas kuuendas Covid-19 teemalises uudises. Valvekoera rolli esines väljaannetest enim Eesti Päevalehes, “Seitsmeste” uudistesaates ja Õhtulehes ja ERRi raadiosaates “Päevakaja”, kus rolli esineb üle pooltes lugudes. Platvormide lõikes esines valvekoera rolli kõige rohkem ajalehtedes ning kõige vähem veebiuudistes. Lojaalse vahendaja rolli esines enim Postimehe ja Eesti Päevalehe uudislugudes. Platvormide lõikes esines lojaalse vahendaja rolli enim ajalehtedes ning kõige vähem raadios. Seosed eliitidega olid valvekoera rolli puhul kõige tugevamad poliitilise eliidiga ning enim esines seoseid Eesti Päevalehes, Postimehes ja “Päevakajas”. Ärieliidi suhtes on kõige kriitilisemad delfi.ee portaali ajakirjanikud. Kultuurieliidi puhul on kõige rohkem on valvekoerarolli seotust esinenud Õhtulehes. Lojaalse vahendaja rolli esines seoses poliitilise eliidiga pigem vähe. Enim “Seitsmestes”, “Reporteris”, “Aktuaalses kaameras”, mis on kõik teleplatvormid. Äri- ja majanduseliidi ja lojaalse vahendaja rolli seosed olid kõige tihedamad “Reporteris”. Kõige rohkem on lojaalse vahendaja roll seotud väljaannetes kultuurieliidiga. Enim kiidavad ja toetavad kultuurieliiti Õhtuleht ning Postimees ning neile järgneb üsna väikse vahega Eesti Päevaleht. Eestis on valimisse kuulunud uudislood kirjutanud ajakirjanikud võimukauged, sest võimusuhete osas on valvekoera rolli märkimisväärselt rohkem esindatud kui lojaalset vahendajat. See kinnitab ka põhja klastrile omast madalat poliitilist parallelismi, kuhu Eesti kuulub. Toetav on Eesti uudissisu kultuuri ja spordi suhtes.
Ajakirjanike rollide esinemine eesti uudistekstides
(Tartu Ülikool, 2021) Teder, Martin Johannes; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Siinse bakalaureusetöö eesmärk oli anda ülevaade ajakirjanike rollide esinemisest uudistekstides. Teooria peatükis andsin ülevaate teoreetilistest lähenemistest ja empiirilistest uuringutest, mis käsitlevad ajakirjanduse rolle ja funktsioone, ajakirjanike ametialaseid rolle ning ajakirjanike ametialaste rollide uurimist erinevatest riikides. Tuntud ajakirjandusuurijate kaudu kirjeldasin, mis on ajakirjanduse ideaalid, rollid ja funktsioonid. Andsin ka ülevaate ametialastest ajakirjanike rolli uuringutest ja käsitlustest. Meetodi ja valimi peatükis tõin välja, et ajakirjanduslike rollide uurimiseks osalesin JRP uuringus, kus koos uurimisrühmaga analüüsisime uudistekste. Kokku analüüsisime 2409 uudisteksti üleriigilistest meediaplatvormidest. Samuti andsin ülevaate sellest, milliseid ajakirjanduslikke rollitunnuseid uurisime. Uuringu tulemustes selgub, et eesti uudistekstides esineb kõige rohkem valvekoera, sekkuja ja infomeelelahutuse rolle. Kõige vähem esineb lojaalse vahendaja rolli. Valvekoera ja lojaalse vahendaja rollid on vastanduvad, mis tähendab, et võimusuhete dimensioonis on eesti uudistes ajakirjanikud võimulolijate suhtes rohkem kriitilised. Seda aga nii, et ajakirjanik ise on valvekoera rollis rohkem eemaldunud ja laseb oma allikatel võimulolijaid ja nende tegevust kritiseerida ja paljastada. Sekkuja rollis näitavad eesti uudistes ajakirjanikud oma kohalolu tõlgendamise ja hinnanguliste omadussõnadega. Auditooriumikeskse lähenemise dimensioonis on eesti uudistes ajakirjanik enim infomeelelahutuse rollis. Vähem aga kodanikkonna ajakirjanduse ja teenindaja rollis. Kuna kodanike häält kajastatakse vähe, siis eesti uudistes kujutavad ajakirjanikud auditooriumi rohkem kodaniku või tarbijana. Eesti uudistes esineb kõige rohkem veebiväljaannete uudiseid. See tähendab, et veebiväljaanded ja platvormi eripärad mõjutavad eesti uudiseid ja ajakirjanduslikke rolle teistest platvormidest rohkem. Eestis pole varem ajakirjanduslikke rolle uudistekstides uuritud. JRP uurimisrühma tööd on esimesed, mis uurivad, kuidas ajakirjanduslik rollid uudistekstides esinevad. Siinne töö andis ülevaate, kuidas ajakirjanduslikud rollid ning millisel viisil eesti uudistekstides esinevad.
Ajakirjaniku sekkuja rolli esinemine eesti uudistekstides
(Tartu Ülikool, 2021) Roosve, Grete-Liina; Himma-Kadakas, Marju, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Sekkuja roll väljendub uudistekstis minavormi kasutamise, järelduste, ettepanekute ja nõudmiste tegemise, iseloomustavate omadussõnade lisamise ning ka arvamuse avaldamise läbi. Enamasti on sekkuja roll ajakirjanike teadlik töövõte, seeläbi võib ajakirjanik ise ka uudisloos üks osapool olla. Küll aga võib sekkumine näiteks läbi arvamuse avaldamise viidata ka kallutatusele, kuid tuleb silmas pidada, et ükski ajakirjanik ei saa ka kõige parema tahtmise juures lõpuni neutraalseks jääda. Sekkumine on aga tihtilugu keeruliste teemade puhul vajalik, sest siis saab ajakirjanik aidata auditooriumil uudise sisu paremini mõista. Seega pole ajakirjaniku seisukoha esinemine uudises aga alati üheselt samaväärne kallutatusega. Eesti uudistekstides esineb sekkumist kahel juhul viiest, kõige enam sekkuvad ajakirjanikud tõlgenduste tegemise kaudu (28 protsendis uudislugudest). Rohkem kui viiendikku lugudest on ajakirjanik lisanud iseloomustavaid omadussõnu, pea 13 protsendis lugudest avaldab ajakirjanik oma arvamust. Eesti uudistes pole eriti levinud minavormi kasutamine ning ettepanekute ja nõudmiste tegemine (osakaal ca kuus protsenti). Võrreldes omavahel avalik-õiguslikku (Eesti Rahvusringhääling) ning erameediat, selgus, et avalik-õiguslikus ajakirjanduses on sekkumist vähem. Kõige rohkem sekkuvad Eesti Päevalehe ajakirjanikud ja kõige vähem ERR-i uudisteportaali ajakirjanikud. Sekkumise erinevusi põhjendab meediamajade töökorraldus ja erinevused toimetusesiseses ajakirjanduskultuuris. Kõige rohkem sekkumist esines meelelahutusliku sisuga uudistes ning keskmisest oli vähem sekkumist taristust rääkivates või tervisevaldkonna uudistes. Viimastes oli küll suurem osakaal ettepanekute ja nõudmiste tegemise osas, kuid see on tingitud 2020. aastal suurt kajastust saanud COVID-19 pandeemiast, mil inimestele ohutusalaseid üleskutseid tehti. Meelelahutuse puhul oli sekkumine aga suur seetõttu, et ajakirjanikud peavad seesugustes uudistes rohkem kirjeldama ning seeläbi on uudistes ka rohkem emotsiooni, st ajakirjaniku kohalolu on tajutavam. Palju sekkusid ka ajakirjanikud nende lugude puhul, milles oli allikateks kasutatud tavakodanikke ning vähem esines sekkumist poliitikute või ettevõtjate puhul. Seda just seetõttu, et tavakodanikel pole suurt mõjuvõimu ning neid intervjueerides võivad ajakirjanikud olla julgemad. Poliitikul või ettevõtjal on aga teatav võim ning nendega rääkides on ajakirjanikud ettevaatlikumad, sest liialt sekkudes võib raske olla tajuda objektiivsust ning ajakirjaniku võidakse näiteks mõne allika eelistamises süüdistada. Sekkuja rolli pole Eestis varem põhjalikumalt uuritud. Lisaks pole Eestis tehtud ka suuremahulist analüüsi ajakirjanike rollikäsitlusest eri meediumite uudislugudes. Seega ongi käesolev töö esimene, mis annab ülevaate sekkuja rollist eesti meediamaastikul ning selle esinemisega seotud teguritest. Kuna töö on kvantitatiivne näitab see ära vaid sekkumise osakaalu, ega analüüsi täpsemalt selle põhjuseid ega tagajärgi.
Eesti leibkondade kulutused erinevatele kulugruppidele erinevate sotsiaaldemograafiliste tunnuste lõikes enne ja pärast COVID-19 pandeemia puhkemist
(Tartu Ülikool, 2021) Põlluäär, Katriin; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Eesti, Saksamaa ja Venemaa noorte väärtused individualismi-kollektivismi näitel Euroopa Sotsiaaluuringus
(Tartu Ülikool, 2019) Kampus, Rõõt; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Antud bakalaureusetöös uuriti kolme maa – Saksa, Eesti ja Vene – noorte väärtuseid ning eriti keskenduti just individualistlike ja kollektivistlike väärtuste võrdlemisele. Töös analüüsiti Euroopa Sotsiaaluuringu 2016 kogutud andmeid. Analüüs keskendus nende kolme riigi noortele vanuses 15–26 (k.a). Käesolev uuring kinnitas varasemat teadmist, et venelased on kollektivistlikumad sakslastest ja eestlastest ning ka Vene noored on kollektivistlikumad Saksa ja Eesti noortest. Samas kinnitas analüüs tendentsi, et Venemaal on noored keskmisest oluliselt individualistlikumad ning seal on põlvkondade vahel seetõttu suurem väärtuslõhe kui Eestis või Saksamaal. Saksa noored on kõige individualistlikumad; Eesti noored jäävad oma individualismi tasemelt Saksa ja Vene noorte vahele. Seega leidsid kinnitust nii esimene hüpotees, et Eesti, Saksamaa ja Venemaa noorte väärtused erinevad, teine hüpotees, et Venemaa noored kannavad kolme riigi võrdluses kõige kollektivislikumaid väärtusi, ning kolmas hüpotees, et Saksamaa noored on nende kolme riigi võrdluses kõige individualistlikumad. Saksamaa noored on rohkem kui teised avatud muutustele (individualistlikud) ning teistest vähem alalhoidlikud (kollektivistlikud), kuid hindavad samas teistest rohkem eneseületamist – ehk mõnes mõttes on nad rohkem avatud uutele kogemustele, kuid rohkem ka endast väljapoole mõtlevamad ja teiste heaolu, tolerantsi eest rohkem seisvad. Eesti noored on sarnaselt Vene noortega vähem avatud muutustele (individualistlikud), kuid oma kollektivismitaseme poolest on nad sarnasemad Saksamaa noortega. Individualismi-kollektivismi koordinaatteljestikule asetades paigutuvad Eesti noored lähestiku Saksa noortega, mis annab tõestust, et Eesti on liikumas läänelikumasse kultuuriruumi. Samuti on Eesti noortel enesetäiustamisega (enesehuviga) seotud väärtuseid teistest vähem. Vene noored on Eesti ja Saksa noortest pisut konservatiivsemad: neil on tugevamad alalhoidlikkusega (kollektivismiga) seotud väärtused. Samas väärtustavad Vene noored teistest vähem teiste heaolu (vähem eneseületamisega seotud väärtuseid). Antud uurimistöö kinnitas erinevust Eesti, Saksa ja Vene noorte väärtuste vahel, kuid erinevused nende vahel ei ole eriti suured.
Heategevus Eestis – südame või mõistusega? Heategevuskultuuri jätkusuutlikkusest heategevusorganisatsioonide näitel
(Tartu Ülikool, 2015) Kaldmäe, Liina; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6. klasside näitel
(Tartu Ülikool, 2022) Paas, Katherin; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Minu bakalaureusetöö „Kooli- ja küberkiusamise tõlgendused 6.klasside näitel“ uurimiseesmärk oli saada aru, kuidas mõistavad 6. klassi lapsed kooli-, ning küberkiusamise olemust, kiusaja ja kiusatava käitumismustreid kiusamiskäitumises ning sellega kaasnevaid tagajärgi. Lisaks soovin uurimistöös saada teada, kas koroonapandeemia tagajärjel on toimunud kiusamiskäitumises muutusi. Uurimisküsimustele otsisin vastuseid 6. klasside seas läbi viidud fookusgruppide abil. Uuringute tulemusi analüüsisin kvalitatiivse sisuanalüüsi abil. Fookusgrupis esitati õpilastele intervjuuküsimused, kuid seejuures pöörati tähelepanu ka teemadele, mis uuritavate jaoks olid olulised teemaga seoses rääkida. Fookusgruppide sisuanalüüsi põhjal saab öelda, et 6. klassi õpilaste jaoks ei ole kooli- ning küberkiusamisel üht kõigi õpilaste poolt jagatud tähendust, kuid mõlema all mõistetakse korduvalt ja tahtlikult teisele haiget tegemist. Küberkiusamist eristab koolikiusamisest see, et see toimub sotsiaalmeedias.Uuringus osalenud õpilased tõid välja, et kiusamiskäitumine võib põhjustada kiusamisohvrile pikaaegseid tervisekahjustusi, millest näiteks depressioon võib kesta aastaid. Kiusajat kirjeldasid õpilased kui probleemset ning katkist inimest, kes üritab seda varjata, tehes liiga endast nõrgemale. Kiusamisohvriks satuvad õpilaste arvates pahatihti need õpilased, kes on oma välimuselt ja olemuselt teistest erinevad. Uuringus osalenud õpilased pidasid sekkumist kiusamises oluliseks. Suur roll on klassikaaslasena ise vastu hakata, sest tihtipeale ei julge kiusamisohver ise midagi ette võtta. Õpetajale rääkimine on üks võimalikest lahendustest, kuid seejuures tekkis õpilastel kahtlus, kas õpetaja oskab olukordi õigesti hinnata ning sobivaid meetodeid välja pakkuda. Üldiselt ei märganud 6. klasside õpilased kiusamiskäitumises suuri muutusi koroonapandeemia tagajärjel. Siiski toodi välja, et küberkiusamine võis suureneda Messengeri klassigrupi vestlustes, kus oldi omavahel pidevas suhtluses. Koolikiusamise vähenemist tõlgendati sellega, et klassikaaslasi hakati kodus olles igatsema.
Pereväärtuste ja soorollide erinevused Eesti ja Portugali võrdluses
(Tartu Ülikool, 2021) Leesmaa-Tuus, Lotta; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut
Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud
(Tartu Ülikool, 2017) Semjonov, Meeli; Pettai, Vello, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond; Tartu Ülikool. Johan Skytte poliitikauuringute instituut
Päritoluriigist väljarändajatele kehtivad oma päritoluriigis üldiselt samad õigused ja kohustused kui nende päritoluriigis elavatele inimestele, kuid nad moodustavad oma päritoluriigi parlamendivalimistel kõigist valijatest väikese osa. Päritoluriigist väljarännanud inimesed mitmekesistavad riigi demokraatiat ning Eestis on päritoluriigist väljarännanud inimeste kaasamine Eesti ellu pigem kodanikuühiskonna kui riigi teema. Magistritöö eesmärk on anda ülevaade päritoluriigist väljarännanud inimeste poliitilisest käitumisest ja hoiakutest. Väljarändaja staatus on üks inimeste sotsiaaldemograafilise tausta tunnuseid nagu hariduski ning magistritöö uurimisküsimuseks on, kuidas haridus ja väljaränne mõjutavad inimeste poliitilist käitumist ja hoiakuid. Sotsiaaldemograafilise tausta mõju hindamiseks võrreldakse omavahel kolme gruppi: Eesti elanikkonda, vähemalt magistrikraadiga Eestis elavaid inimesi ja vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimesi. Võrdluses kasutatakse 2014. aasta Euroopa Sotsiaaluuringu andmeid ning magistritöö tarbeks 2017. aastal läbi viidud küsitluse „Poliitiline osalus väljaspool päritolumaad: võõrsil olevate eestlaste hoiakud“ andmeid. Esiteks võrreldakse kolme grupi poliitilist käitumist (valimisaktiivsus ja kodanikuosalus) ja teiseks kolme grupi poliitilisi hoiakuid (poliitiliste institutsioonide usaldus, rahulolu demokraatia toimimisega) ning sisserändehoiakuid. Inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute vaheline seos on lähtuvalt nende taustatunnustest erinev. Magistritöös püstitatakse teoreetilisele kirjandusele toetudes neli hüpoteesi poliitilise käitumise ja hoiakute vaheliste seoste kohta ja otsitakse vastust uurimisküsimusele, kuidas erineva sotsiaaldemograafilise taustaga inimeste poliitiline käitumine ja hoiakud kinnitavad poliitilise käitumise ja hoiakute vahelise seose hüpoteese ning seejuures antakse ülevaade vähemalt magistrikraadiga Eestist väljarännanud inimeste poliitilise käitumise ja hoiakute mustritest.
Teadusandmete haldamise ja jagamise praktikad Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste ning sotsiaalteaduste valdkonna teadlaste ja doktorantide seas
(Tartu Ülikool, 2016) Neerut, Lilian; Konsa, Kurmo, juhendaja; Beilmann, Mai, juhendaja; Tartu Ülikool. Ajaloo ja arheoloogia instituut; Tartu Ülikool.Humanitaarvaldkond
Ülemaailmsed globaliseerumis- ja integreerumisprotsessid on rajanud tee avatud teaduse paradigma väljakujunemisele, mis annab teadlaste töö tulemused, nii teadusartiklid kui ka nende aluseks olevad teadusandmed, tasuta kogu ühiskonna käsutusse. Avatud teaduse mõtteviis on viinud avatud teaduse poliitikate väljatöötamiseni kogu maailmas, Euroopa Liidus, paljudes riikides ja institutsioonides. Olulise initsiatiivi on selles haaranud teaduse rahastajad, kes soovivad vältida sarnaste uuringute korduvat toetamist ja ootavad, et nende rahastatud projektid tooksid maksimaalset kasu ühiskonnale ka pikas perspektiivis.